Andres Laiapea Andris Feldmanise debüütromaanist: Inimkonda hukutav ekistentsialism

Andris Feldmanise debüütromaani „Viimased tuhat aastat“ tagakaanel märgib režissöör Veiko Õunpuu oma muljeid jagades, et „igasugune hüpoteetiline tulevik on vaid oleviku kirjeldus“. Nii kategoorilise väitega on raske nõustuda, kuid konkreetse teose puhul tundub tõesti sageli, et tulevik ei erine palju tänapäevast.... Loe edasi

Kristel Birgit Potsepp: “Moraal” ehk poolteist tundi puhast kütet

„Moraal” on nagu lastelaul, mille tähendus on sünkroonis selle semiootilise süsteemi muutumisega. Meelest läheb elu raskus, kui purjus peaga koju saabudes on võti endiselt taskus. Teismeiga on tõepoolest üks sitane tsunaami ja „Moraal” mõtestab selle siiralt huumoriga segatult lahti. Lavastus ongi suuresti nagu teismeiga – hoomamatud nutu-naeru intervallid. Poolteist tundi puhast kütet.... Loe edasi