Kristel Birgit Potsepp sisemisest rahust teatrilaval

Narkootikumidest on raske rääkida, kõlamata liialt moraalitsevalt. Eriti noortele. Seetõttu on ka teatris selline ettevõtmine üsna riskantne. Pealtnäha tundub etenduse lugu teatud mõttes klišeelik (küll üsna kehv klišee) – nii-öelda tavaline noor alustab pidutsemisega, satub  kanepit proovima, edasi tulevad muud narkootilised ained ning lõpuks fentanüülisõltuvus. Ometi ei vasta see eelarvamus tõele, sest lavastus ei andnud otseselt mingisugust trotsi tekitavat moraliseerivat tooni edasi, vaid näitas eelkõige inimest narkomaani sildi taga. Ühtlasi ei pandud seal kanepi tarbimist otseselt hüppelaua sildi alla, hüppelauaks on tihti pigem halb juhus ja sisemine olukord. Me kõik otsime mingil määral sisemist rahu ning teed selleni (antud juhul ka sellisest sisemisest rahust välja) on kõigil erinevad.... Loe edasi

Epp Maria Kokamägi: Päev möödunud kohvikumaailmas

On novembrikuu madala päikesega hommik, kui sõidame linna oma talust mere kaldalt. Maastik on graafiliseks muutunud, nagu väga tabavalt võrdles hilisõhtuses muusikasaates A. Noormets novembrikuiseid maastikke… Tõesti olin ka ise imestusega avastanud, et suvise, rohelusse uppuva metsa ja võsavahelise tee ääres on nii palju talusid ja majakesi, mida lehtede varjust ei ole suvel näha.... Loe edasi

Kultuur.info nädalasoovitused 13.–19.11.2017

Novembrikuu karges õhus ja hämarates nurgatagustes kaigub Cthulhu kutse. Kes sellele hurmavale hüüdele vastata ei soovi, peab leppima Pöffihundi ulgumise, ohtliku muusika, improviseeritud huumori, pangesalati ning võib-olla isegi väikese jalakeerutusega simmanil … Valik on teie!... Loe edasi