Andre Tamm: Eduard Vilde Muuseum kutsub kohvinäitusele

Alates 17. oktoobrist 2017 on Kadriorus Eduard Vilde Muuseumi teise korruse saalides avatud erinäitus „Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg Eesti kunstis ja kirjanduses”.

Puutrepist üles kõndinud, ootas mind ees kolme saali peale ära jagatud mitmekülgne näitus, mis tutvustab kohvijoomise ajaloolisi arenguid Euroopas ja Eestis, kus viimane kujunes omal ajal linnakultuuri lahutamatuks osaks.

Esimesesse saali sisenedes avanes kohe hubane kohvikumiljöö, kus väikesed ümarad lauad olid kaetud valgete linikutega ja läbipaistva plastikkattega, millel kirjapildis Eesti kirjanike mõtted kohvikukeskkonnas kirjutamisest. Pruunid, seljatugedega toolid kuulusid eksponaatidena nende lauakeste juurde, võimendades meeleliselt vanamoodsat atmosfääri. Ukse kõrval kapil seisid tassid, lusikad ja kohviaparaat, millest soovijad saavad endale soojendavaks turgutuseks lasta värskelt röstitud orgaanilist kohvi. Ruumi teises nurgas rippus seinal ajaleht, mille esilehel oli lugu sellest, kuidas sõna „kohvik” 100 aastat tagasi kasutusele võeti. Niisiis, maitseelamuse ja vaimu arendamise praktilised võimalused käsikäes.

Keskmises saalis kaunistasid seinu kohvi- ja kohvikutemaatikaga seotud erinevas suuruses maalid. Akna kohal oli esindatud väljapanek Eesti autorite kohviainelisest lüürilisest loomingust värssides.

Kolmandas saalis olid seinu ilmestavatele maalidele täienduseks kirjalikud tekstid Eesti legendaarsetest kohvikutest Werner ja Pegasus. Nii nagu keskmises ruumis, seisid ka siin põrandapinnal omanäolised, traadist punutud, haprad toolitaolised kunstipärased moodustised, millel puudus istumiseks vajalik põhi. Läbi kõigi näitusesaalide kõlas ahvatlevas atmosfääris vaikne, rahulik, rõõmsameelne kohvikustiilis klaverimuusika, mida saatis maheda kõrvapaitusena seinas paiknenud kõlar.

Tore, kunstiliselt stiilne, maailmapilti avardav näitus kõneleb läbi väljapandud kirjaridade ka sellest, mida tähendas kohvikukeskkond vabaduse puudumise ajal vabadust ihkavatele tavakodanikele ja kirjanike kogukonnale Eestis ning kuidas on kohvikud läbi aegade olnud maailma kirjandusklassikutele inspiratsiooniallikas ja suurteoste sünnipaik.

Huvitav näitus mõnusas keskkonnas jääb külastajatele avatuks kuni 6. jaanuarini 2018.

Lisatud pilt: Endel Kõks „Kohvikus”, 1940, TKM

Lisainfo: Näitus „Kohvist viidud. Kohvi(ku) jälg Eesti kunstis ja kirjanduses”