Category Archives: Etendus

Liia Svimonishvili kõrvaltvaataja pilguga Rahvusooper Estonia “Minu veetlevast leedist”

Estonia Rahvusooperis mängitakse üht kõikide aegade kõige populaarsemat muusikali “Minu veetlev leedi”. Võin teile lubada, et armute sellesse kaunisse loose, kus kohtuvad kaks täiesti erinevat maailma, ning mis on vürtsitatud romantiliste, koomiliste ja filosoofiliste laulude ning lõbusate dialoogidega. Peategelased on foneetikaprofessor Henry Higgins, tema lingvistist sõber, kolonel Pickering ning Londoni alamklassi aktsendiga lillemüüja Eliza Doolittle. Lugu saab alguse kihlveost ambitsioonika Higginsi ja Pickeringi vahel, milles Higgins väidab, et suudab panna Eliza hertsoginna kombel kõnelema.... Loe edasi

Katrina Helstein: Valgusmängust ja mürkrohelisest sündinud üheksas põrguring

24. jaanuaril 2018 nägin ma Sõltumatu Tantsu Laval Vaba lava kuraatorprogrammi lavastust „Öö lõpp“, lavastaja Rainer Sarnet. Või nägin ma üheksandat Dante Alighieri põrguringi? Mäletan siiani jahmatust, kui sain teada, et keskajal oli inimese suurim patt meie kirjanduse õpetaja sõnul reetmine. Üheksas ring on põrguringidest kõige võimsam – see on tardumine keset põrgu jäist järve ja aeglane külmumine, piin, mis ei lõpe. See on Kaini ja Juuda – ilmselt ka meie loo tähtsaima kangelanna, Thérèse Desqueroux ring.... Loe edasi

Kultuur.info nädalasoovitused: 22.–28.12.2017

Uus kultuurinädal on alanud! Saab punki ja Pallast, teist elu ja ehtekunsti, Timbu-Limbut ja Koiksoni Liisit, olümpiat ja sporditähti, filmist perepäeva ja lahemaist rahvamatka, pahasid lugusid ja muud põnevat. Meeldivaid valikuid!... Loe edasi

Kultuur.info nädalasoovitused: 11.–17.12.2017

Pühadeaeg läheneb mühinal ning nii on kultuur.info selle nädala sündmustevalik saanud parajalt jõuluhõnguline. On teatrit, kirjandust, regilaulu, laadamelu, Kärdlat, Valgat, Raplat, tennisehalli ja observatooriumit, talvist tantsu, jäälille mängu, kuhjaga kirjavara raamatukogust ja sooje soove Pokumaalt. Rõõmu ja meeldivaid elamusi!... Loe edasi

Kristel Birgit Potsepp sisemisest rahust teatrilaval

Narkootikumidest on raske rääkida, kõlamata liialt moraalitsevalt. Eriti noortele. Seetõttu on ka teatris selline ettevõtmine üsna riskantne. Pealtnäha tundub etenduse lugu teatud mõttes klišeelik (küll üsna kehv klišee) – nii-öelda tavaline noor alustab pidutsemisega, satub  kanepit proovima, edasi tulevad muud narkootilised ained ning lõpuks fentanüülisõltuvus. Ometi ei vasta see eelarvamus tõele, sest lavastus ei andnud otseselt mingisugust trotsi tekitavat moraliseerivat tooni edasi, vaid näitas eelkõige inimest narkomaani sildi taga. Ühtlasi ei pandud seal kanepi tarbimist otseselt hüppelaua sildi alla, hüppelauaks on tihti pigem halb juhus ja sisemine olukord. Me kõik otsime mingil määral sisemist rahu ning teed selleni (antud juhul ka sellisest sisemisest rahust välja) on kõigil erinevad.... Loe edasi

Anneliis Lepa mõtisklus Iggy Lond Malmborgi lavastusest „Physics and Phantasma“

Hiljaaegu juhtusin lugema kommunikatsioonieksperdi Raul Rebase artiklit, milles ta kirjeldab tänast elu Eestis sellisena, et siin puudub oskus unistada. Oleme sattunud unistuste kriisi, ütleb ta. Tõsi, kui esmapilgul on kõik saavutatud ja jõutud on justkui unistuste tippu, siis ei oskagi nagu midagi rohkemat tahta.... Loe edasi