Category Archives: Teater

Kristel Birgit Potsepp lavatükist „Once upon a time in Estonia“ ehk kuidas mõista keskealisi valgeid mehi

Juba autorite nimesid lugedes olin elevil – Kinoteatris pole siiani pettunud ning Diana Leesalu on minu arvates puhas (kirjandus)geenius. Siiski ei seadnud ma igaks juhul endale liiga kõrgeid ootusi, et vältida pettumust, kuid kui oleksin need endale ka seadnud, olen kindel, et elamus oleks need täitnud. Põnevust lisas ka näitlejavalik – tavapärase kombinatsiooni asemel olid laval Argo Aadli ja Indrek Ojari ning Henrik Kalmet tegutses hoopis lava taga.... Loe edasi

FESTIVALIDE KALENDER 2017

JAANUAR
1.–7.01., Tallinn VI TALLINNA BACHI MUUSIKA FESTIVAL „BACHFEST“
1.–8.01., Tartu IV TARTU TALVEMUUSIKA FESTIVAL
7.–15.01., Pärnu PÄRNU NÜÜDISMUUSIKA PÄEVAD
20.01.–2.04., üle Eesti FESTIVAL „KOOLITANTS“
21.01., Tallinn INTSIKURMU TALIFESTIVAL
21.–22.01., Elva MONOMAANIA
25.–29.01., Tallinn DOCPOINT TALLINN
27.01.–5.02., Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, Peterburi MUSTONENFEST... Loe edasi

“All My Friends Are Ecstasy” Kaia Otstaki värvides

They crack me up and kill me at the same time. Nendega on fun, kuid kõigel pöörasel on ka piir. Me ei taha tunda hirmu millegi nii inimliku vastu nagu puudutus. Kogeda seda haarangut usalduse kinnises atmosfääris, tunne nagu lämbuks. Inimkontaktide süsteem tundub kui lõputu rägastik, kogu see vahetu kohalolek ja emotsioonide värvingud, aga lõppude lõpuks tuleb lahti lasta kõigest, mida kinni hoida ei jaksa. Seega lähme, lähme koos elu unustama.” Nõnda seisis Sõltumatu Tantsu Lavale jõudnud lavastuse “All My Friends Are Ecstasy” kirjelduses. Meie blogija Kaia Otstak väljus tekstimeediumist ning sisenes lavatükki värvide kaudu. Tulemus on siin:... Loe edasi

Katrina Helstein: Eksponaadiks ja ERM-iks olija mälestusi „Väest”

Nüüd, kus Eesti Rahva Muuseum, see juba 2003. aastast saati planeeritu, valmis on, võib tast (ka eesti rahvast) loo kirjutada, näidendi maha mängida, laulu laulda. Midagi sellist ongi Ivar Põllu koos Maarja Jakobsoni, Maarja Miti, Helgur Rosenthali ja Silver Sepaga ette võtnud. Aga mitte ainult näitlejatega, vaid ka publikuga. Sealt – publiku lavaga segamisest – tulebki etenduse vägi. Võib-olla tuleb sealt ka loo mängimise rütm: publiku sees, publikust eemal, publiku sees, publikust eemal.... Loe edasi

Kristel Birgit Potsepp: “Moraal” ehk poolteist tundi puhast kütet

„Moraal” on nagu lastelaul, mille tähendus on sünkroonis selle semiootilise süsteemi muutumisega. Meelest läheb elu raskus, kui purjus peaga koju saabudes on võti endiselt taskus. Teismeiga on tõepoolest üks sitane tsunaami ja „Moraal” mõtestab selle siiralt huumoriga segatult lahti. Lavastus ongi suuresti nagu teismeiga – hoomamatud nutu-naeru intervallid. Poolteist tundi puhast kütet.... Loe edasi

Mari Emmus etendusest “Kosmos”: “…siin karmil maal ellujäämiseks on meil vaja kahte asja…”

Mõni teema on keerulisem kui teine. Teate küll neid teemasid, mida lahatakse pigem arvamuslehekülgedel ning millest rääkimine tõstab tõenäoliselt kõigi vererõhku: kooseluseadus, palgalõhe või integratsioonipoliitika. Kes nende raskete teemadega vabatahtlikult ikka väga tegeleda jaksab? Eriti nüüd, sügisel, kui päevad lühenevad, küttearved suurenevad ning eelmise aasta helkurid on jälle kuskile kadunud. Tahaks ju pigem midagi kergemat, lihtsamat ja lõbusat.... Loe edasi