Eva Rannat: Roheliste helide kõla Eesti muusika päevadel, II osa

“Eliitkontsert”
Age Juurikas, YXUS keelpillikvartett
Šostakovitš, Mirjam Tally, Toivo Tulev
Estonia kontserdisaal
12. aprill 2016

Tärkav kevad, mil kogu põhjamaine loodus raputab end üles liialt pikalt kestnud – just nii see alati tundub – letargilisest unest, sobib oivaliselt Eesti Muusika Päevade toimumise ajaks. Pikisilmi oodatud esimeste soojade päikesekiirtega, mida vahepealsed karged ööd veel mõnda aega endaga kaasa viivad, saabub siinsele muusikamaastikule uhiuute oopuste ilmumisega parasjagu elevust. Salasoovide täitumise kinnitusena oli muusikagurmaanidele “kaetud rikkalik laud” selgi korral, 12. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud kammerkontserdil, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kontserdi ühisprojektil koondnimetusega Eliitkontserdid. Põnevat kaasaelamist pakkusid energiline ja elurõõmus pianist Age Juurikas ning NYYD Ensemble´ist väljakasvanud kvartett koosseisus Juta Õunapuu-Mocanita (viiul), Robert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (alt) ja Leho Karin (tsello).

Muusika on sild, mis ühendab – erinevaid paiku, erinevaid aegu, erinevaid inimesi, nende mõtteid ja unistusi. Sellel kontserdiõhtul olid kuulajate muusikameeled ühise vastuvõtu lainel suure sümfonisti Dmitri Šostakovitši (1906–1975) ning omanäoliste ja eriilmeliste eesti heliloojate Toivo Tulevi (s 1958) ja Mirjam Tally (s 1976) teoste esitusi jälgides. Nagu Eesti Muusika Päevadele tavaks, ei puudunud kavast uudisteos – oma esimesed tuleristsed publiku ees sai Toivo Tulevi Klaverikontsert, mis täitis saali hetkeliselt särtsuvate laengutega, viies kiirelt mõtted kodutanumalt globaalsetele avarustele. Kuuldavalt ja kohati traagiliselt toodi esile mure roheliste helide saatuse ja jätkusuutlikkuse pärast edasises ajas. Kostus hoiatus ja äratus neile, kes mõtlematult planeedi Maa ressursse oma heaoluks tarbivad, heites kõrvale üha selgemini saabuvad signaalid tulevikust. Sarmikas pianist Age Juurikas, kellele Tulev oma 2015. a kirjutatud Klaverikontserdi pühendas, oli väga hästi tabanud helilooja õhkuvisatud mõttelõnga ja ulatas selle elegantselt läbitöötamiseks peaaegu viimase kohani hõivatud kammerlikuks kujundatud avarasse saali.

Tally kammerteos “Talvine saar” (2009, esmaettekanne Stockholmis 2010), mille pealkiri viitab meile üsna lähedal, Balti meres asuvale Gotlandi saarele, hoidis entusiastlikult üleval looduses juba kevadele teed andnud mõtlikku talvist meeleolu. Esimeses osas aitasid külma hingust esile kutsuda ja kuulajate tähelepanu keskmes püsida järjestikune lahtiste keelte kasutamine, edaspidi võis märgata kevadeootusele sarnanevat elavnemist. Keelpillimängijatel tuli sedapuhku lisaks instrumendi valdamisele tegeleda muudegi helide-häälitsuste esilekutsumisega, maalides nii usutava pildi looduse helidest, mis vaatamata vihjetele talvisele ajale olid ikkagi rohelised. Lepo Sumera (1950–2000) kompositsiooniklassi lõpetanud ja hiljem end elektroonilise muusika alal täiendnud Mirjam Tally on vaatamata oma noorusele väga produktiivne nüüdismuusikat kirjutav helilooja, kelle teosed on võitnud mitmeid tähtsaid rahvusvahelisi auhindu ja kelle loomingut on esitatud enam kui 20 riigis. Oma muusikastiili kohta on aastast 2000 Eesti Heliloojate Liitu ja aastast 2007 Rootsi Heliloojate Liitu kuuluv Tally öelnud: “Minu jaoks on tähtis värv. Olen enda jaoks avastanud keskonnahelide salvestamise. Põhiline on kollektsioneerida väärtuslikku kõlamaterjali elukeskkonnast.”

Šostakovitši Klaverikvintett g-moll oopus 57 (1940) kuulub maailma kammermuusikaklassika kuldsesse varasalve. Vaatamata esitajatele tõsiseks proovikiviks osutuvale virtuoossele klaveripartiile on see Šostakovitši kammerteostest üks armastatumaid ja mängitavamaid. Kvintett koosneb üsna harjumatult viiest osast, millel kõigil on selge ja võimas meloodiajoonis. Kuulaja jaoks tõuseb eriliselt esile ülimalt atraktiivne ja samas lustlikuna mõjuv kolmas osa. See on muusika, mis haarab kaasa nii mängija kui kuulaja. Kui mõelda helilooja küllaltki vastuolulistele suhetele riigivõimuga, annab teos aimu selle looja sisemisest võitlusvalmidusest, mida hilisem elutee ilmekalt kinnitas. Šostakovitši muusika esitajatele on eelkõige tähtis leida dünaamilise ja dramaatiliselt intensiivse väljenduslaadi mõjulepääsemiseks õige võti. Mõtisklused roheliste helide kõla olemuse ja tuleviku üle jätkuvad.

Eesti muusika päevad 2016 kestavad 7. kuni 16. aprillini.