Kaisa Kaer: Flow festivali olmest ja ulmest, lühidalt

Mis oleks üks festival ilma nurinata, et see on liiga suureks läinud? Festivaliala on tõesti lai ja sopiline, peale lavade-telkide on ohtralt baarikesi ja toidukohti (rõhk muidugi burksidel ja taimetoidul), lisaks rulapark, kinosaal ja muud. Mahust hoolimata on olme poolelt märksõnaks „jõhker jono“. Sel aastal püstitati publikurekord – oodatud 80 000 ei venitatud välja (ehk oli süüdi heitlik ilm), kuid 75 000 sai täis.

Reede piletid müüdi tilgatumaks ja kolme päeva piletid said otsa juba paar nädalat enne festivali algust. See pole sugugi odav lõbu (kuigi Norrast ja Rootsist odavam) ja tundub loogiline ühe kohaliku tähelepanek, et nüüd on keskmine Flow külastaja umbes 40aastane. Ilmselt seda enam käesoleval festivalil, kus ka peaesinejaid saab kirjeldada kui küpseid artiste. Minule kui pistelise Flow staažiga vaatlejale tundub, et peamised asjad Flow’l ei ole muutunud – tark ja mitmekesine kava ning teadlik ja üldiselt rõõmsameelne publik. Kuigi Floating Pointsile eksis jommis Morrisey fänn ja mulle kõndis vastu Trumpi nokats – ei teagi, kas tegu on päris Trumpi toetajaga (halb) või hipsteriga, kes kandis seda „irooniliselt“ (mitte põrmugi parem) –, siis muidu oli õhkkond soe ja viisakas.

Haaret on laiendatud linnaruumiteemaliste seminaride, lasteprogrammi ja kunstiga, mis küll eriti mõjule ei pääsenud. Silmapaistvaim lisandus on ehk Roskildest pärit Red Arena – määratu telk, mis annab teise pealava mõõdu välja. Kui see triiki täis on, tekib tõesti tunne, et viibid kusagil teises aegruumis, mitte festivalil. Turvamehed moodustasid lava ees liikumatu sammaskäigu, kust tegid vaid aeg-ajalt sööste üleannetute külastajate poole, kes jõid või teineteise kukile ronisid. Paar korda tuli rahvamassist välja õngitseda mõni liiga napsune tegelane, kes enam püsti ei püsinud – seda tehti kiiresti ja tõhusalt. Korraldusliku poole pealt häiris kõige rohkem minimalistlikuma suunitlusega saali (The Other Sound) paiknemine kokteilibaari kõrval, kus pidevalt rõkkav primitiivne house-tümps läbi seinte tungis ja lausa segas. Ehk tasuks järgmisel aastal sinna mõni balearic-stiilis lebola paigutada?