Kultuur.info intervjuu: Täna algav Fotokuu avardab ilmu

1. september on paljude asjade esimene päev ja lisaks neile paljudele asjadele on esimene päev ka Fotokuul, mis on sellel aastal suurem, mahukam ja laialdasemat publikut hõlmavam kui varem. Et asjasse selgust tuua, küsis kultuur.info toimkond mõne küsimuse ja Fotokuu toimkond vastas.

Selle aasta programmist paistab silma, et esindatud on paljud tunnustatud kunstnikud, kelle jaoks fotomeedium ei ole ehk igapäevane väljendusviis. Millest sellised valikud?

Tallinna Fotokuu on alates esimesest toimumiskorrast 2011. aastal oma nimele vaatamata oluliseks pidanud laiemalt kaasaegsele kunstile keskendumist. Oleme oma laiast fookusest hoolimata alles hoidnud biennaali nime – Fotokuu. Seda põhjusel, et kaasaegne maailm on pungil fotodest, ta on oma fotogeenilisusest teadlik ning fotode abil peamiselt suhtlebki. 2017. aasta programmis saab näha maali- ja fotonäitusi, installatsioone, residentuure, raamatuesitlusi, stuudiokülastusi, filmilinastusi nii kultuuriasutuste sees kui ka avalikus ruumis.

Kuidas Fotokuu programm valmis ja kuidas käis kunstnike ja tööde valimisprotsess? Millised teemad on üles kerkinud?

Programmi koostamist alustasime avanäitusest Tallinna Kunstihoones. 2016. aasta suvel korraldasime rahvusvahelise kinnise kuraatorikonkursi, mille tulemusena valisime grupinäituse kuraatoriks Lõuna-Aafrika päritolu Anthea Buysi. Eriliselt hakkas silma Buysi näituseprojekti ilukirjanduslik lähenemine. Projekti alguspunkt on reaalselt eksisteerinud ajaloolised tegelased, kes elavad Buysi kirjutatud tekstis läbi fiktiivseid kogemusi ja olukordi.
Tegime teadliku otsuse, et kunstnikele, kuraatoritele ja teistele osalejatele me biennaaliülest peateemat välja ei paku. Igal programmi osal on olnud vabadus olla täpselt see, mida on soovinud kuraator või kunstnik. Ometi näib, et Fotokuu avanäitus „Visuaalkurnatus” on andnud jumet ka ülejäänud programmile, rääkides laiapõhjaliselt mitmetest olulistest murdepunktidest minevikus, olevikus ja tulevikus. Sellised märksõnad nagu aja kulgemise poeesia, tulevikust unistamine, emigratsioon ja hõivamine on nüüdseks kujunenud kogu programmile laienenud suundumusteks, vihjates biennaali isetekkelisele selgroole.
Üldiselt on valimisprotsess olnud mitmetahuline. Oleme kaasanud oma vanu lemmikuid, mõelnud selgemalt programmiosadele, mis ei väljendu näituseformaadis (näiteks filmilinastused kinos Sõprus, kunstnike residentuurid EKKMis ja Narva kunstiresidentuuris) ning kaasanud ruume, kus näitusi tihti ei eksponeerita. Võtmeküsimus oli nn paaripanemine – leida sobiv ruum juba välja valitud näitusele, sobitada kindel kunstnik spetsiaalse ruumiga ja kutsuda kuraatoreid kohaspetsiifilisi projekte looma.
Kokku on sel aastal üle 20 erineva näituse ja neile lisaks tihe publikuprogramm.

Fotokuu jaguneb osadeks (näitused, mess, üritused), kuidas see jagunemine toimib?

Meediumipõhiselt osadeks jagunemisi ei ole, toimuvad näitused, residentuurid, raamatuesitlused ja muud sündmused. Fotokuu põhiprogramm on olnud sisuliselt suures osas meie algatada ja vedada.
Selle raames eksponeeritakse kunstiteoseid Tallinna Kunstihoones, Fotomuuseumis, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, Kanuti Gild SAALi keldrisaalis, ARSi projektiruumis, Telliskivi Loomelinnakus, raamatupoes Puänt, Vabaduse väljakul ja Kumus. Kinos Sõprus linastuvad Fotokuu programmi osana kunstnike lühifilmid, üle linna külastatakse ka kunstnike stuudioid.
Lisaks põhiprogrammile toimub Fotokuu raames galeriide programm, kus suures osas esil just Eesti kunstnike isikunäitused. Siia on kaasatud järgmised galeriid Tallinnas: Temnikova & Kasela galerii, Hobusepea galerii, Kunstihoone galerii, Tallinna Linnagalerii, galerii Mihhail, Vaal galerii, Draakoni galerii.
Sel aastal laieneb Tallinna Fotokuu kahe näituse ning väliskunstnike residentuuriga Narva, sealne programm toimub Narva Kunstigaleriis ja Narva kunstiresidentuuris.
Septembri lõpus toimub kaheksandat korda Eesti Fotokunstimess, taas Telliskivi Loomelinnakus.

Mis on Fotokuu eesmärgid, kas (Eesti) fotokunsti tutvustamine laiemale publikule või koosneb publikum pigem end juba otsapidi kunstimaailmas koduselt tundvatest tegelastest?

Tallinna Fotokuule on oluline olla mitmekesine ja põimunud, seda iseäranis eri publikugruppide kaasamisel. Seega oleme loonud näitusteülese publikuprogrammi, mis toob välja seoseid erinevate näituste vahel, avab ja ka laiendab näitustel käsitletavaid teemasid. Eesti ja väliskülaliste loengud, giidiekskursioonid, kunstnikevestlused, filmiõhtud ja raamatuesitlused on suunatud kunstiprofessionaalide kõrval ka laiemale publikule ja sellest lähtuvad ka meie ürituste teemadevalikud. Lisaks on Tallinnas ja Narvas toimuvad näitused platvormiks haridusprogrammile, mida pakume tasuta üldharidus- ja huvikoolide gruppidele eesti ja vene keeles. Haridusprogrammi eesmärk on arendada õpilaste visuaalset lugemisoskust, kujundada huvi kaasaegse kunsti vastu, arendada võimet kaasaegse kultuuri nähtusi kriitiliselt analüüsida ning pakkuda inspiratsiooni loominguliseks tegevuseks.
Eraldi saab välja tuua septembri viimasel nädalal toimuva erialakontaktide nädala Professional Week, mille raames toimub professionaalsele pilgule ja vajadustele suunatud ürituste programm, mis on avatud ka kõigile huvilistele.

Kunstnikud ja kuraatorid:
Kadi Adrikorn (EE), Anu Allas (EE), Andrew Amorim (BR/NO), Rebecca Jane Arthur (UK/BE/AT), AW stuff (EE), Ruben Bellinkx (BE), Manon de Boer (BE), Anthea Buys (NO/ZA), Josef Dabernig (AT), Lydia Debeer (BE), Fairuz & El Moïz Ghammam (BE/TN), Gintaras Didžiapetris (LT), Mattijs Driesen (BE), Victoria Durnak (NO), Madli Ehasalu (EE), Mathijs van Geest (NL/NO), Beatrice Gibson (UK), Viktor Gurov (EE), Hans Hansen (NO), Stefanie Hessler (DE/SE), Carl Johan Högberg (NL/SE), Henri Hütt (EE), Mihkel Ilus (EE), Hedi Jaansoo (EE), Jacob Jessen (DK), Toril Johannessen (NO), Anna Juhlin (SE), Tuukka Kaila (FI), Liisa Kaljula (EE), Kirke Kangro (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), David Kasprzak (US), Anni Kivisto & Kirke Talu (EE), Kristi Kongi (EE), Aglaia Konrad (AT/BE), Paul Kuimet (EE), Laura Kuusk (EE), Vilen Künnapu (EE), Karl Larsson (EE), Anna Mari Liivrand (EE), Holger Loodus (EE), Joosep Maripuu (EE), Herkki Erich Merila (EE), Marge Monko (EE), Tanja Muravskaja (EE), Eva Mustonen (EE), Neandertali koobaskool (EE), Alissa Nirgi (EE), Els Opsomer (BE), Adrian Paci (AL), Paul Paper (LT), Oskari Parkkinen (FI), Antonis Pittas (GR/NL), Anneli Porri (EE), Laura Põld (EE), Birgit Püve (EE), Kristel Raesaar (EE), Mark Raidpere (EE), Kristin Reiman (EE), Tomáš Roček (CZ), Rundum (EE), Anri Sala (AL), Gabriel Sierra (CO), Pire Sova (EE), Spencer M. A. (EU), Mårten Spångberg (SE), Christina Stuhlberger (BE/DE), Ellen Suhrke (NO), Merilin Talumaa (EE), Triin Tamm (EE), André Tehrani (NO), Peeter Tooming (EE), Annika Toots (EE), Olga Tšernõševa (RU), Roman-Sten Tõnissoo & Kevin-Chris Tõnissoo (EE), Ingel Vaikla (EE), Tarvo Varres (EE), Kert Viiart (EE), Sigrid Viir (EE), James Webb (ZA), Kristina Õllek (EE)

Helen Meleski fotolt  leiate peakorraldajad Kadri Laasi ja Laura Tootsi,  kes lahkelt kultuur.info küsimustele vastasid.

Täpsem info kultuur.infost  ja fotokuu kodulehelt.