Tag Archives: Helina Koldek

Helina Koldeki selleaastase PÖFF-i parimad palad

Kuna nii massiivset ja mitmepalgelist festivali on raske vaid paaril leheküljel kokku võtta, keskendun ainult neile filmidele, mis selleaastasel PÖFF-il kõige enam muljet avaldasid. Oma kava kokku pannes proovisin sel korral eriti mitmekülgseid valikuid teha, kuid festivali lõpuks selgus ikkagi, et olin jäänud iseendaks ja vaadanud ära hunniku morbiidseid jubedikke. Asja päästis osaliselt küll see, et võtsin nõuks tutvuda võimalikult paljude debüütfilmidega, mille seas oli ka helgemaid palu, kuid lemmikud on ikkagi pigem elu ja inimloomuse tumedama või siis psühhedeelsema-fantastilisema poole pealt. Järgnevalt annan välja oma täiesti mitteametlikud PÖFF-i auhinnad, millega ei kaasne kahjuks ei autoritele ega tegijatele mingeid hüvesid.... Loe edasi

Helina Koldek: Õpilane – manipulaator või märter?

Kirill Serebrennikovi linateos „Õpilane“ (venekeelne pealkiri «(М)ученик» annab sõnamängu kaudu veelgi paremini edasi filmi sisu, koosnedes sõnadest ’piinatu/märter’ ja ’õpilane’) räägib koolipoiss Veniaminist, kellest saab järk-järgult radikaalne piiblijärgija, kes manipuleerib inimestega, õigustades kõiki oma ideid ja tegusid piiblitsitaatidega. Piirekompavast mängust ja provokatsioonist alguse saav pime usukuulutamine võtab aga järjest konkreetsemaid vorme ja hullumeelsemaid pöördeid, kuna nii koolisüsteem kui ka Veniamini kasvatav ema püüavad end tema ideedega kohandada ning tema mõjuvõim kasvab üha. Ainus, kes püüab Veniaminile vastu hakata, on bioloogiaõpetaja Elena, kuid temagi püüdlused upuvad kangekaelse õpilase manipulatsioonidemerre.... Loe edasi

Helina Koldek: Mõrkjasmagus „Nobenäpp“

Park Chan-wooki erootiline triller „Nobenäpp“ (originaalis „Ah-ga-ssi“, ingl k „Handmaiden“) kannab Sarah Watersi krimiromaani „Fingersmith“ (ilmunud 2006. aastal Kersti Undi tõlkes ka eesti keeles pealkirja all „Osavnäpp“) tegevuse 19. sajandi Londonist üle Jaapani okupeeritud 1930. aastate Koreasse. Film ei tegele otseselt ei okupatsiooni ega kolonisatsiooni teemadega, kuid romaani peamise süžee edasiandmiseks oli ajastu valimisel oluline arvestada kahe olulise nähtuse – klassiühiskonna ja lääneliku vaimuhaigla institutsiooni – olemasoluga. Samas läbib lääneliku-jaapanliku ihalus ja ülistamine suuremate ning väiksemate nüanssidena kogu filmi. Ka tegevuspaigaks olev maja kombineerib oma kujunduses lääne ja jaapani stiili, väljendades omaniku imetlust nii Jaapani kui ka Inglismaa vastu.... Loe edasi

Helina Koldek: „Neoondeemon“ lülitab teadvuse fantaasiarežiimile

„Loen palju muinasjutte ja on huvitav, et iga teine naisi kirjeldav sõna meie mütoloogias on tavaliselt ilu kohta,“ ütleb Nicolas Winding Refn (edaspidi NWR) intervjuus lehele Co.Create.[1] Tõepoolest, näiteks vendade Grimmide muinasjuttudes mainitakse füüsilist välimust lausa 94% lugudes, mis teeb 13,6 välimuse mainimist loo kohta. Sealjuures mainitakse naisteilu loo kohta 5 korda rohkem kui meeste head välimust. Tihti seostatakse muinasjuttudes ilu headuse, valge nahavärvi ja majanduslike privileegidega, ent samas on ilu ka ohuallikas – tervelt 17% Grimmide lugudes on ilu ja armukadeduse vahel seos.[2]... Loe edasi