Tiia Sirviö: Kristjan Randalu Trio džässiõhtu lõppes liiga ruttu

Kristjan Randalu Trio
Helsingi Muusikamaja (Helsinki Musiikkitalo)
April 13, 2016
Loe postitust soome keeles: Eesti Instituut Soomes 

Esiteks pean olema aus ja tunnistama, et kuulun eesti kultuurisündmuste sihtgruppi oma eesti päritolu tõttu. Elan Soomes, aga mulle tulevad kõik Eestiga seotud sündmuste rekaamid n-ö koju kätte: korraldatakse teatrietendusi, kunstinäitusi, kontserte. Minu meelest on see tore ja sellepärast proovin alati, kui kalender vähegi lubab, jõuda kuulama, vaatama ja uusi elamusi koguma. Samas loodan, et selliseid võimalusi kasutavad võimalikult paljud, sest meile tuuakse eesti kultuuri paremik tõepoolest ukse ette.

Aprillikuu kontsert eesti muusika klubisarjas Helsingi Musiikkitalos oli nii paljulubav ja ahvatlev, et palusin kaasa ka oma soomlasest abikaasa ning mõned head perekonnasõbrad. Tuleb tunnistada, et ma polnud Kristjan Randalu muusikaga enne tuttav, aga tean, et tema isa Kalle Randalu on olnud Eesti üks parimaid konstertpianiste. Paljud kindlasti ka teavad, et Randalude pere kolis Saksamaale, kui Eesti kuulus veel Nõukogude võimu alla.

Konserti reklaamiti ennekõike eesti muusika kontserdina ja loomulikult äratas see minus tundeid. Kui aga vaatasin lähemalt trio teisi liikmeid, märkasin, et tegemist oli vägagi rahvusvahelise kooslusega: trumme mängis soomlasest Markku Ounaskari ning kontrabassi Mats Eilertsen Norrast. Pianist Kristjan Randalu soontes voolab muidugi eesti veri, kuid kindlasti on tema loomingulist teed mõjutanud eluaastad Saksamaal ning õpingud Inglismaal ning Ühendriikides. Niisiis võibki nüüd küsida, et mis on sellise trio puhul eesti muusika?

Igal juhul oli kontsert suurepärane. Kristjan valitseb klaveritehnikat täiuslikult ning on näha, et astmikke ja akorde on harjutatud lapsepõlvest peale. Kontserdil kõlanud Randalu heliteosed olid enamasti sellised, mis jätsid klaverile juhtpositsiooni. Meie seltskonna meelest meenutas stiil paiguti Chick Coreat või Keith Jarrettit, kelle Kölni konstert aastast 1970 on mu absoluutne lemmik.

Kontserdiõhtu oli kaasakiskuv ja lõppes minu meelest liiga kiiresti. Oleksime tahtnud kuulata veelgi pikemalt osavat musitseerimist ning huvitavaid teoseid. Oli toredaks üllatuseks, et Kristjan Randalu, kes muuseas rääkis väga ladusat soome keelt, tuli oma trioga Helsingisse esinema. Hiljem pidasin endamisi aru, kas ma oleksin märganud tema kontserti Musiikkitalo klubis, kui triot oleks reklaamitud kui rahvusvahelist džässitippu, ilma ”eesti muusika” lisandita? Loodan, et oleksin!

Tiia ütleb enda kohta, et ta on soome identiteediga eestlane, kes elab Soomes aastast 2000. Ta on lõpetanud Haaga-Helia kõrgkooli, Sibeliuse Akadeemia klassikalise laulu eriala ning töötab finantsjuhina.

Foto: Toomas Dettenborn