Triin Jerlei: kohaliku materiaalkultuuri mõtestamine

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Näitus “Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis”
Avatud kuni 15.05.2016

Kui Eesti kujutavas kunstis on tänu Eesti Kunstimuuseumi ja paljude teadurite aastakümnetepikkusele tööle juba tekkimas omalaadne kanooniline ajalugu, siis kohaliku materiaalkultuuri mõtestamine on alles kestev protsess – teemade, autorite ja probleemide hulk on lõputu ning valdkond ise on ka maailma mastaabis veel noor. Ka konkreetne näitus, “Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis” astub seni kaardistamata alale, uurides Eesti kaasaegse köögi teket ja arengut. Teekond läbi näitusesaali algab 1930. aastatest, jätkub läbi nõukogude perioodi kaasaega ning kulgeb teisest saaliservast sümboolselt tagasi minevikku, algusesse. Kujunduses kasutatud puitkonstruktsioonid ning heledad toonid loovad assotsiatsiooni üldise kohaliku põhjamaise ruumikeelega.

Eksponaatide valik ühendab endas mitu erinevat aspekti: lisaks Eesti köögi reaalsele olukorrale läbi ajaloo ka köögi ideaalid ning plaanid. Tänu sellele võib näitusel näha ka paljusid publikule vähemtuntud üksikesemeid või prototüüpe, mis tootmisesse ei jõudnud, näiteks Silvia Raudvee kaunid klaaskomplektid, mis pakuvad põnevat kontrasti tuttavatele Tarbeklaasi esemetele. Lisaks esemetele on eksponeeritud ka hulk arhiivimaterjale ning publikatsioone. Nagu paljud teised materiaalkultuuri näitused, pakub ka “Köök” rikkalikult äratundmishetki. Kui paljud külastajad mäletavad näiteks Eesti Televisiooni saatesarja “Vaata kööki” (1971–92)? Kuigi fookus on köögi arengul kohalikus Eesti kontekstis, leidub tausta loomiseks ka viiteid globaalsetele tendentsidele. Esindatud on sümboolne makett Frankfurdi köögist kui tänapäevase köögi idee alusest.

Just läbi meediumi muutumise on huvitav jälgida erinevate ajastute Eesti köögi paradigmasid. Esimese vabariigi aega iseloomustavad lisaks esemetele plaanid ning kavandid, demonstreerides nii tollase köögi ümber toimunud diskussioone ning praktiliste lahenduste ebaselgust. Jõudes nõukogude perioodi, muutuvad ekspositsiooni keskseteks teemadeks masstoodangu, prototüüpide ning idealistlike kavandite omavahelised konfliktid, eba- ja kooskõlad. Kaasajal masstoodang peaaegu kaob, selle asemel muutuvad domineerivaks kunstiesemed, noorema põlvkonna disainerite eksperimendid ning julged prototüübid, näiteks Raul Tiituse ja Kaido Kivi väliköök aastast 2013.

Tulevastele külastajatele meeldetuletuseks: kindlasti tuleks ka trepist üles ronida, sest Trepigaleriist leiab mininäitus-installatsiooni Norma kuivainepurkide kujundusest läbi ajaloo. Näitust võib vaadelda ka kui Nõukogude Eesti graafilise disaini arengut: kolmemõõtmelises vormis esitletakse, kuidas sotsialistlik-realistlikest linnavaadetest arenes tänaseks päevaks kohaliku disainiikooni staatuse saanud popilik punavalge täpimuster. Küllap tuleb paljudele üllatusena, kui mitu erinevat kavandit tootmisesse jõudis; üldmulje võtab kõige paremini kokku kogemata pealt kuuldud lausekatke kahelt daamilt: “Issand, kui palju neid on!”.

Näitusel on ka pisike interaktiivne osa: igal külastajal on võimalik saata foto oma köögist aadressile pilt@etdm.ee ja nii aidata kaasa kaasaegse köögi mõtestamisele kõigis selle nüanssides ja variatsioonides.

Foto: Paul Kuimet