Jaak Jõerüüt: Kohvik on kohvik on kohvik on kohvik

Kohvik on koht, kus ostetakse omale mõni tund üksindust, kus teised inimesed ja taustahelid ei loe, sest sinu üksindus oma mõtetega, oma raamatuga, oma internetiga on sinu oma. Kohvikuüksindus erineb muudest üksindustest, mida inimene omale luua suudab, kui häda käes ja kusagile tormava maailma rähklemine ruineerib. Kohvik on koht, kus kohtutakse kellegi teisega nii, nagu ei kusagil mujal, sest kohvik on korraga nii koht kui olek, nii koht kui nähtus, nii koht kui meeleolu. Kohvik on koht, kus juuakse kohvi ja muud, kus isegi süüakse midagi, aga see kõik on suhteliselt kõrvaline, välja arvatud kohvi lõhn, mis on olemuslik, mis kuulub kohviku juurde. Kohvik on koht, kus on kõrvalisi nurki ja seinaääri, nii et tunned end seal istudes nagu vanajumala selja taga. Kohvik on koht, mille akendest avanevad avarad taevavaated, pikantsed tagaõuevaated, klassikalised tänavavaated klassikaliselt edasi-tagasi sibavate võõraste inimestega. Kohvik on koht, kus kirjutatakse raamatuid, armastuskirju ja lahkumisavaldusi. Kohvik kuulub kultuuri juurde, vähemalt meie kultuuriruumis, ja selles mõttes on Eesti sarnane Kesk-Euroopaga.... Loe edasi

Helina Koldek:”Mademoiselle X” ehk elus, aga mitte päris

Cotardi sündroom on vaimne häire, mille all kannatavad inimesed on veendunud, et nad on surnud, et neid ei ole olemas või et neil puudub mõni jäse või siseorgan. Lihtsustatult võib seda kirjeldada nii, et tekib lühis nende aju osade vahel, mis tuvastavad nägusid, võimaldavad eristada iseennast välismaailmast ning loovad seoseid emotsioonide ja tuttavate nägude vahel. Nii võibki juhtuda, et peeglisse vaadates ei teki ühendust nähtava näo ja iseenda vahel, teadvus justkui eksisteerib, kuid sel pole midagi pistmist peeglist vastu vaatava isikuga. Selline enesetaju kaotus tekitab paradoksaalse kõlkumise surnud olemise ja kehatu teadvusena surematu olemise vahel.... Loe edasi

Kultuur.info nädalasoovitused: 30.10.–5.11.2017

Selle nädalaga algab hingekuu november. On olnud imelisi aegu ja inimesi siinmail, põnevaid tegijaid ja tegemisi jagub ka tänasesse päeva. Kosutavat kultuurinädalat!... Loe edasi

Ave Palm Draamateatri vendadest Karamazovitest

Olen teatrisse jõudnud umbes kümme minutit enne etenduse algust. Uurin oma kohal vaikselt teatrisaali ning nähtaval olevat lavakujundust – ikoonimaalid kummalgi pool portaali tõotavad teatud usulise temaatika kohalolu. „Jah,” tunnistan endale, „ma tõesti ei ole lugenud seda raamatut ja sellest on kahju, kuna Dostojevski on suurepärane kirjanik, aga loodan, et tuleb põnev vaatamine!”... Loe edasi

Kristel Birgit Potsepp raporteerib “Keti lõpust”

„Keti lõpp” on Priit Pääsukese film, mis põhineb Paavo Piigi 2012. aasta näidendil ning on minu jaoks vast selle aasta oodatuim Eesti film. Tegemist on tragikoomilise ning isegi eksistentsiaalse filmiga, mille tegevus toimub kiirtoidurestoranis Kett ning mille keskmes on klientide värviline elu klienditeenindaja silme läbi. Film jaotub mitmeks eri nime kandvaks peatükiks, kohati isegi teatrilikuks sketšiks, mis moodustavad omamoodi tervikliku jada.... Loe edasi

Arvamusartiklid Eesti kultuurisündmustest.