browser warning text

Anne Daniela Rodgersi maalinäitus "Vaikelus"

Alates 11. maist 2017 on Vabaduse galeriis vaadata Anne Daniela Rodgersi (sünd 1975 Tallinnas) maalinäitus "Vaikelus".

Kohtumisõhtu Anne Daniela Rodgersiga tema näitusel "Vaikelus" Vabaduse galeriis toimub neljapäeval, 18. mail kell 18. Räägitakse kunstist, maalikunstist, loodusest ja iseendaga olemise hetkedest. Muusikat teevad Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas.

Anne Daniela Rodgersi nimi ei vaja Eesti kunstisõpradele eraldi tutvustamist. Ta on ennast nii üksinda kui ka tandemina, olgu siis koos koos Laurentsiuse või Paul Rodgersiga omaseks teinud, intrigeerinud, pisut isegi šokeerinud, kuid alati tõestanud. Tema näituste nimestik ei ole küll kõige pikem, kuid ta on alati valinud kohta, kus on oma töid näidanud, tema näitused on meelde jäänud. Need polegi olnud lihtsalt näitused, vaid läbimõeldud projektid, uurimused, mille groteskne vorm (esitusviis) võib tekitada kerget võõristustki, kuid kus on absurdi (selle kõige sügavamas tähenduses) kaudu publikut ühtaegu naerutatakse ja pannakse pisaraid valama, millegi üle tõsiselt järele mõtlema.

Anne Daniela Rodgers on eetiline kunstnik, kuid ta ei ole moralist. Ta valutab südant, kuid ta ei sunni kellelegi midagi peale. Ta juhatab materjalide, objektide, detailide, nende jäädvustuse ning jäädvustuse jäädvustuse abil mõistma midagi, mis on nii enesestmõistetav ja siiski nii ootamatu. Paari viimase aasta loomingus on Anne Daniela Rodgers pöördunud maalimeediumi poole ja valinud seal otsekui seljapööramisena oma varasemale lopsakale, isegi baroklikule loomingule kõige "vaiksema" žanri – natüürmordi või botaanilise vaikelu, nagu ta ise eelistab oma maale nimetada. Tema vaikeludest võib rääkida kui omamoodi taimede, üsna sageli looduslikust keskkonnast eemaldatud ja inimesele nautimiseks vaasi pandud lillede portreedest, rõhuga just inimese sekkumisel. Aga enamgi veel on need kunstniku enda sisevaated, meditatiivsed kontemplatatsioonid, eneses selgusele jõudmised, oma ruumi ja aja tekitamise vahendid.

Anne Daniela Rodgers on oma Vabadaduse galerii vaikelusid iseloomustanud nii: "Olen oma kogemuse kaudu mõistnud, et botaaniliste vaikelude maalimine võimaldab mul seda hetke, mil olen sattunud ilu ja rahu atmosfääri, kõige paremini talletada. Need lihtsad hetked on liiga väärtuslikud, et neid maha magada, just sinna on minu jaoks peidetud õndsuse võti – teadvustatud neutraalsus ja aja kulu paratamatuse tunnetamine. Nende muljete ülesmaalimine võimaldab mul seda naudingut pikendada, mitte lasta neil kaduda. Vaikelusid maalides jahin peamiselt isiklikku suutlikkust tekitada maalis oma aeg ja ruum, justkui oleks teos vaid aken teisele poole: seal on oma maailm: oma elu, ilu, aja kulg, hääbumine. Igapäevaasjade ajamise virvarris keereldes paelub minu tähelepanu ootamatult mõni valguse-varju mäng, purki vangistatud päikesehelk, eriline värvikombinatsioon, kutsuv faktuur. Kui ma näen verevaid kontpuid veebruarikuises sombuses hägus, resoneerub see otsekohe minu selle hetke meeleheitega, samuti nagu väikesed kummeliõied sümboliseerivad siirast avatust kogu maailmale. Niimoodi "läbi lillede" olen võimeline isegi otsesemalt kui sõnades rääkima oma rabedusest, ujedusest, hirmudest, aga ka kärpimata rõõmust, iluvaimustusest, vahel ka lihtsalt neutraalsest kohalolust, olemasolust. Ma tean, et need tähendused olen ise meelevaldselt loodusele külge pookinud, nagu sedagi, et ma ei suuda iialgi täiuslikult edasi anda looduse peeni konstruktsioone, kuid see ei kurvasta mind, sest inimesena olen suuteline nägema ilu. Loodus lihtsalt on, mina lisan enda kui vaimustunud vaatleja, ilu pühitseja ning sellest mulle piisab."

Lisainfo: Anne Daniela Rodgers, annedanielarodgers@gmail.com