browser warning text

Dénes Farkase isikunäitus "How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques"

Dénes Farkase isikunäitus tegeleb valikute, ebakindluse ja ettevalmistumisega, näitab normaalsuste suhtelisust ning seab kahtluse alla tõe tootmise ja teadusliku ratsionaalsuse.

Näitus koosneb EKKM-i ruumiga suhestuvatest heli- ja ruumiinstallatsioonidest ning uutest fotot ja tekstilist materjali kasutavatest teostest. Näituse üks inspiratsiooniallikas on USA-Liibanoni kirjaniku Rabih Alameddine’i teos "An Unneccessary Woman", kust pärineb ka pealkirjana kasutatav tsitaat. Teos esitab ühe vana naise sisekõne, kes on otsustanud kellegi teadmata pühenduda väärtkirjanduse tõlkimisele araabia keelde – protsess, mis on tema jaoks intellektuaalse dialoogi võimalus ja alternatiivne reaalsus keset ümberringi valitsevat Liibanoni kodusõja kaost. Alameddine’i raamatust pärinevad tsitaadid seab Farkas poeetilisse dialoogi visuaalse materjaliga, mis on pildistatud globaalses seemnepangas Teravmägedel, ICARDA kuiva kliima toidukultuuride seemnepangas Liibanonis Terbolis ning Vavilovi-nimelises taimegeneetika instituudis Peterburis – institutsioonides, mille eesmärk on bioloogilise liigirikkuse säilitamine ja maailma toidujulgeoleku kindlustamine. Nii tekstiline kui visuaalne pool seostuvad minimaalselt vajaliku keha- ja vaimutoiduga, kohanemisprotsessidega ning püüdega säilitada normaalsust ebakindluse tingimustes, kuid ka ajutiselt loodud turvatunde näilisuse, hapruse ja asjaoludest sõltumisega. Samas vastanduvad ühelt poolt tulevikuhädadeks ettevalmistumise preapokalüptiline meeleolu ja seemnepankade kindlameelne teaduslikkus ning teisalt reaalse konflikti õuduste argisus; globaalse retoorika suuresõnalisus ja vahetu tegutsemise pragmaatilisus. Enesekriitilise kunstnikuna küsib Dénes Farkas muu hulgas, kuivõrd õigustatud on kasutada kellegi teise konflikte ja kannatusi oma loomingu materjalina. Erinevate lugude ühtepõimituses ilmneb sellegipoolest universaalne tasand – farkaslikult melanhoolne arusaam tragöödia juhuslikkusest, ajaloo korduvusest ja inimliku püüdluse tühisusest.

Dénes Farkas (s 1974) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes on oma töödes keskendunud visuaalsete kujutamisviiside kriitikale, kujutise ja teksti suhetele ning ühiskondlikule etteantusele üksikisiku kogemuses.
http://denesfarkas.com

Ingrid Ruudi (s 1978) on arhitektuuriajaloolane, kriitik ja kuraator, keda huvitavad arhitektuuri ja kunsti kokkupuutepunktid ning nende suhe ühiskondliku ja avaliku ruumiga.

Projekti toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

Näituse avamine toimub reedel, 21. aprillil kell 18:00.