browser warning text

Disaininäitus "Lietuva 100"

Eesti ja Leedu Vabariigi sünnipäevad on kui kaksikutel, mõlemad saavad saja-aastaseks küünlakuus 2018. Tõsi, Leedu siiski kaheksa päeva varem - 16. veebruaril.

Pärnu Uue Kunsti Muuseum tähistab suursündmust disaininäitusega "Lietuva 100 Eesti".

Lopsaka fantaasialennuga leedu disaini esindavad mööbli- ja tekstiilimeistrid Agne Kišonaitė, Vilius Dringelis, Vytautas Gečas, Dalius Razauskas, Rūta Būtėnaitė, Mindaugas Žilionis, Indra Marcinkeviciene, Dalius Razauskas. Neist kõige narratiivsem ja humoorikam on on tuntud leedu maalikunstniku Vilmantas Marcinkeviciuse abikaasa Indra Marcinkeviciene sohva ja toolid.

Et eesti tänast disaini näeme igapäevaselt oma elukeskkonnas nagunii, siis kodumaise väljapaneku ehitasime üles teisel põhimõttel. Pikk rida toole loob ettekujutuse, kuidas rehetoas sündinud talutoolist inspiratsiooni saanud arhitektid ja kunstnikud on kujundanud mugava istekoha nii endale kui peaministrile ja presidendilegi. Näha saab eesti kultuuriloos oluliste autorite Edgar Johannes Kuusiku, Olev Siinmaa, Johannes Fuksi, Karl Pärsimäe, Evald Okase, Taevo Gansi, Maile Grünbergi, Omar Volmeri ja tema poja Hardi Volmeri toole. Kui leedu autorite väljapanekut hoiab koos puna-rohe-kollane trikoloor, siis eesti kunstnike ekspositsioonil ei saa olla teisiti - siin valitseb sini-must-valge koloriit. Meie disaini grand old lady Nora Raba installatsioonid, auväärse Anu Raua vaibad ja noorukese Tanja Muravskaja fotod - kõik nad on sinise taeva, musta metsa ja valge lume värvides. Üksnes Nora Raba okkaline ja verevärvi "Mereloom" tuletab meelde, et Eesti Vabariik pidi ligi pool sajandit varjusurma taluma ning taasärkamiseks parajat aega ootama.

Veebruarist aprillini kestab ka filmifestival KEEGI EI TAHTNUD SURRA. Igal pühapäeval ja kordusena järgneval neljapäeval etenduvad filmid, mis peegeldavad kahe sarnase ajalooga rahva traagilist minevikku. Nimifilmiks on 1966. aastal Vitautas Zalakeviciuse lavastajakäe all valminud lugu II ilmasõja veskikivide vahele jäänud leedu taluperest, kus vanema poja rollis tegi endale maailmanime eesti laulja ja näitleja Bruno Oja.

Et juubeliüritus liiga raskemeelseks ei läheks, on kavas näidata ka helgeid lastelugusid ning uusimaid leedu mängufilme. Festivali KEEGI EI TAHTNUD SURRA kava leiab aadressilt www.mona.ee

"Lietuva 100 Eesti" avamine leiab aset laupäeval, 10. veebruaril ning seda saab nautida iga päev kuni 8. aprillini juhul, kui Uue Kunsti Muuseum ei pea varem oma uksi lõplikult sulgema.

Täname abi eest Leedu Suursaatkonda, Riigikogu, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektuurimuuseumit, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit, Evald Okase Muuseumit, ERRi, Pärnu Linnavalitsust.