browser warning text

HEITMAA. Paco Ulman

27.01.–25.03.2018 on Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis avatud näitus "HEITMAA. Paco Ulman".

Ruumiinstallatsioon ja fotod: Paco Ulman
Kuraator: Carl-Dag Lige
Graafiline kujundus: Koit Randmäe
Heli: Tanel Paliale, Holger Loodus

Tühi pargipink, rohtu kasvanud mullahunnik, juhuslik pajuvõsa. Pori, kruus, rohulibled. Argine juhus ja juhuslik argisus. Aja katkendlik kulg. Hetk ja paik mõtiskleda, kulgeda, teha mitte midagi. Banaalne ja ülev samaaegselt. Kõik see iseloomustab heitmaad kui ruumifenomeni.

Mis on heitmaa sügavam olemismeel ja mida inimesed sealt otsivad? Mida selle keskkonna abil endas kompenseeritakse? Mida on heitmaal – urbaansele keskkonnale nii omasel vaheruumil – üle või puudu, et inimesi sinna ikka ja jälle tõmbab? Neile küsimustele püüab vastuseid leida arhitekti ja kunstniku Paco Ulmani näitus "HEITMAA" Eesti Arhitektuurimuuseumis alates 27. jaanuarist 2018.

Paco Ulmani vormiliselt ranged ja täpselt kadreeritud fotod Tallinna ja selle lähipiirkonna tühermaadest loovad vastaspinge sotsiaalsete, ruumiliste, psühholoogiliste ja poliitiliste käitumismustrite vahel. Tema fotod on pildistusviisi tõttu näiliselt staatilised, ent neil kujutatud rajad ja ruumiloogika loovad tunde liikumisest. Ulman näib jäädvustavat fotodele liikumise laade, varjusid, kus inimeste kohalolu on tajutav, kuigi neid kaadris enam ei ole.

Pildid on seepärast ka omalaadne visuaaluurimus argielu ja vaimse maailma põimitusest. Just viimasest lähtuvalt on fotod näitusesaalis jaotatud gruppidesse, peegeldades erinevaid isiklikke ja kollektiivseid praktikaid – mis on rituaali roll; millises vormis väljendub korraiha või selle põlgus; mis aitab leida tasakaalu; mis mõjub tuttavalt, ent tekitab võõristust.

Näituse tarbeks on Ulman Rotermanni soolalao suure saali keskele kavandanud läbi kahe korruse ulatuva ajutise galerii. See annab külastajatele võimaluse liikuda õhuruumis, mis on tavaliselt ligipääsmatu. Näituseruumi kujundus haakub seega otseselt Ulmani fotodega – mõlemad kasutavad kõrvale heidetud, perifeerset ruumi.

Eksperimentaalsete näituseprojektide taustal on Eesti Arhitektuurimuuseumi soov jätkata oma ekspositsioonipindade kasutusvõimaluste avardamist ning mõtestada ümber muuseumi toimimist näituse- ja sündmuspaigana. Selgelt artikuleeritud, kuid tundlikud ruumilised sekkumised pakuvad külastajatele alternatiivset ruumikogemust ning kompavad piire arhitektuuri ja kunsti vahel.

Paco Ulman (sünd 1980) on arhitekt ja fotograaf. Alates 2001. aastast on ta töötanud arhitektina (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Allianss Arhitektid), 2013. aastal kaasasutas arhitektuuribüroo Mudel Arhitektid. Olulisemad teostatud projektid: Pärnu Mudaravila juurdeehitus (2014), Lydia Hotell Tartus (2016). Kunstialastes töödes tegeleb ta erinevaid väljendusvahendeid kasutades peamiselt ruumi ja selle representatsiooni temaatikaga. Valik isikunäitusi: "Tallinnas" (2009), "Mememe" (2014). 2014. aastal auhinnati teda Sadolini kunstipreemiaga.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Sadolin

Vaata veel: