browser warning text

Kratt

Eduard Tubina ballett kahes vaatuses. Maailmaesietendus 31. märtsil 1943 Vanemuise teatris. Esietendus Rahvusooperis Estonia 18. septembril 2015.

Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Dirigendid: Vello Pähn, Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Kostüümikunstnik: Gerly Tinn
Dekoratsioonikunstnik: Madis Nurms

„Kratt“ on esimene eesti ballett ja ühtlasi Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Eesti mütoloogial põhinev lugu ahnele peremehele rikkusi kokku kandvast kratist ei jää Marina Kesleri tõlgenduses vaid ühe rahva pärimuseks. Kaasaegses varaahnes maailmas on kratt justkui hääl inimese peas leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab kratt oma looja ja hukkub ka ise. Kontrastina apla peremehe ja krati loole tõuseb esile peretütre ja sulase armastuslugu, millele peremees noormehe vaesuse tõttu kiivalt vastu seisab. Kesleri lavastus tõstatab küsimuse – mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele?

„Kratt“ esietendus 1943. aastal Vanemuise teatris helilooja juhatamisel, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Estonias esietendus ballett aasta hiljem Rahel Olbrei viimase tööna. „Kratt“ sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest 1944. aasta 9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater täistabamuse. Jõudmata riideid vahetada, tormasid kostümeeritud tantsijad lavalt tänavale, hirmutades niigi ehmunud linnakodanikke. Estonias lavastas viimati „Krati“ Mai Murdmaa 1999. aastal. Muusikas on Tubin õnnestunult ühendanud rahvamuusika kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Helilooja sõnul on „Kratt“ rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on meil peaaegu ammendamatu varasalv. 1962. aastal kirjutas Tubin balleti muusikast orkestrisüidi.

Vaata veel: