browser warning text

Lossimuusika 2018

Rahvusvaheline kontserdisari Lossimuusika

Kontserdid Kadrioru lossis pühapäeviti kell 18

9. septembril avab uue hooaja Lossimuusika kontserdisari. Pühapäeviti Kadrioru lossi peasaalis toimuvad kammermuusika kontserdid pakuvad esindusliku valiku muusikaloo väljapaistvamate heliloojate loomingust. Publiku ette astuvad tunnustatud eesti solistid ja mitmed mainekad väliskülalised.

Muusika esitamise traditsioon Kadrioru lossis on sajanditevanune. Õukonnaelu lahutamatu osana kuulus musitseerimine 18. ja 19. sajandil keiseliku residentsi igapäevaellu. Suurte ühikondlike ja poliitiliste murrangute tulemusel on Tallinna barokne arhitektuuripärl üha rohkem avanenud, möödunud sajandi keskpaigast saavad palee aristokraatset ilu nautida kõik soovijad. 2000. aastast tegutseb lossis Kadrioru Kunstimuuseum, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Regulaarsed kammermuusika kontserdid said Kadriorus alguse 1962. aastal, viimased viis aastat on seda väärikat tradistsiooni hoidnud ja jätkanud Lossimuusika.

Tänavusel avakontserdil 9. septembril kell 18 esinevad austria flötist Marianna Busslecher ja pianist Alisa Besevic-Busslechner. Andekad muusikud toob Eestisse huvi oma vanavanemate sünnimaa vastu ja Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaga hästi haakuv soov taasavastada perekonna põnev ajalugu. Kontserti toetab Austria Suursaatkond.

Septembri järgnevatel pühapäevadel kõlavad Kadriorus Johannes Brahmsi monumentaalsed teosed suure kammeransambli harvakuuldavat kõlailu pakkuvas esituses, juhtfiguuriks tartu pianist Tanel Joamets; samuti teravmeelne valik värvikaid soololaule sopran Kädy Plaasi ja pianist Marje Lohuaru ettekandes. Oktoobris jätkub Lossimuusika koostöö Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, lavale astuvad ERSO solistid Indrek Vau ja Regina Udod koos kontsertmeister Lea Leiteniga. Idamaiseid muusikalisi maitseid pakuvad Türgi Suursaatkonna toetusel pianist Rüya Taner ning löökpillivirtuoos Dinçer Özer.

Kadrioru lossi ja pargiansambli 300. aatsapäeva puhul on Lossimuuska hooaeg eriliselt pidulik, pakkudes kuulamiseks eri ajastute heliloojate loomingut koos rikkaliku instrumendivalikuga. Esinejate hulgas on lisaks eelpoolmainitutele artiste Hollandist, Venemaalt, Kreekast, Soomest, Lätist jne. Loomulikult on laval kodumaised interpreedid kogenud meistritest kuni andekate ja ambitsioonikate noorteni.

Lossimuusika sügis 2018

P 09.09.2018 kell 18 Kadrioru loss
HOOAJA AVAKONTSERT
Marianna Busslehcner-flööt
Alisa Besevic - Busslechner-klaver
Kava:
Pierre Sancan - Sonatiin
Cesar Franck - Sonaat A-duur
Roman Kariolou - Appalachia
Claude Paul Taffanel - Fantaasia C.M.Weberi ooperi "Nõidkütt" teemadel
Koostöös Austria Suursaatkonnaga

P 16.09.2018 kell 18 Kadrioru loss
LOSSIMUUSIKA
Tanel Joamets-klaver
Lasse Joamets-viiul
Liis Marini-viiul
Toomas Nestor-vioola
Leho Karin-tšello
Kava:
Johannes Brahms
Klaverikvartett c-moll op 60
Klaverikvintett f-moll op 34

P 30.09.2018 kell 18 Kadrioru loss
LOSSIMUUSIKA
Kädy Plaas-sopran
Marje Lohuaru-klaver
Kava:
Alexander Zemlinsky, Reynaldo Hahni, Gabriel Faure, Eric Satie, Jose Vianna da Motta, Maurice Raveli, Claude Debussy soololaulud

P 07.10.2018 kell 18 Kadrioru loss
ERSO SOLISTID KADRIORUS
Indrek Vau-trompet
Regina Udod-kontrabass
Lea Leiten-klaver
Kava:
Adolf Mišek. Sonaat kontrabassile ja klaverile nr 2 op 6 Georg Philipp Telemann. Trompetikontsert D-duur TWV 51:D7
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

P 21.10.2018 kell 18 Kadrioru loss
LOSSIMUUSIKA
Rüya Taner-klaver
Dinçer Özer-löökpillid
Kavas Ulvi Cemal Erkin, Sayram Akdil, Türgi rahvamuusika ja kaasaegsete heliloojate teosed
Koostöös Türgi Suursaatkonnaga

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filimida ning lülitada välja mobiiltelefonid.

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Vaata veel:

Galerii

Näita kaardil Sulge kaart