browser warning text

LOSSIMUUSIKA: MATI TURI JA MARTTI RAIDE

RAHVUSVAHELINE KONTSERDISARI LOSSIMUUSIKA

PÜHAPÄEVASED KONTSERDID KADRIORU LOSSIS

P 06.05.2018 kell 18 Kadrioru loss

LOSSIMUUSIKA

MATI TURI - tenor
MARTTI RAIDE - klaver

Karismaatiline Lied-duo koosseisus Mati Turi ja Martti Raide tegutseb koos üheteistkümnendat aastat. Eesti parimaid tenoreid, rahvusvaheliselt tuntud Mati Turi ja tunnustatud kammerlaulueksperdist pianist Martti Raide on igal hooajal toonud publikuni vähemalt ühe uue programmi. Ansambli repertuaarivalikus domineerivad kaks suunda: saks a Lied’i-klassika ja eesti muusika, kuid esitatud on ka põhjamaade, vene ja prantsuse muusikat.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio.

Kava:

Franz Schubert (1797–1828)
„Liebesbotschaft / Armusõnum“ D 957, 1 (tekst: Ludwig Rellstab)
„Ständchen / Serenaad“ D 957, 4 (tekst: Ludwig Rellstab)
„Die Sterne / Tähed“ op. 96, 1 D 939 (tekst: Karl Gottfried von Leitner)
„Der Einsame / Üksik“ op. 41 D 800 (tekst: Karl Lappe)
„Alinde“ op. 81, 1 D 904 (tekst: Friedrich Rochlitz)
„Bei dir allein! / Üksnes sinuga!“ op. 95, 2 D 866 (tekst: Johann Gabriel Seidl)

Robert Schumann (1810–1856)
„Dichterliebe / Poeedi armastus“ op. 48 (tekst: Heinrich Heine)
1. „Im wunderschönen Monat Mai / See oli lahkel lehekuul“
2. „Aus meinen Tränen sprießen / Mu silmaveest sigivad“
3. „Die Rose, die Lilie, die Taube / Kord roosid ja liiliad, päike ja tuvi“
4. „Wenn ich in deine Augen seh` / Kui sinu silmi vaatan ma“
5. „Ich will meine Seele tauchen / Oma hinge tahan uputada“
6. „Im Rhein, im heiligen Strome / Kui Reini äärde minna“
7. „Ich grolle nicht / Ei pahanda“
8. „Und wüsten`s die Blumen, die kleinen / Kui teaksid lilled“
9. „Das ist ein Flöten und Geigen / On kaikumas viiuleid, flööte“
10. „Hör` ich das Liedchen klingen / Kuulen laulukese kõla“
11. „Ein Jüngling liebt ein Mädchen / Üks noormees armastab neiut“
12. „Am leuchtenden Sommermorgen / Suvel vara koidu a`al“
13. „Ich hab` im Traum geweinet / Ma nutsin unes, kui nägin“
14. „Allnächtlich im Traume / Näen unes Sind“
15. „Aus alten Märchen / Valge käsi viipab vana muinasjutu seest“
16. „Die alten, bösen Lieder / Need vanad, kurjad laulud“

MATI TURI Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni.
Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina.
Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes.
Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. 2017. a ilmus duo koostöös plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega.
Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

MARTTI RAIDE on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel.
Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets, Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Rene Soom jpt. Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 40 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga).
Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige.
Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. Hetkel töötab ta pedagoogina EMTA-s ning Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta on klaveriosakonna juhataja.

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu.
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Vaata veel:

Galerii