browser warning text

Lossimuusika: Tanel Joamets

Rahvusvaheline kontserdisari Lossimuusika

P 16.09.2018 kell 18 Kadrioru loss

LOSSIMUUSIKA

Brahmsi kogutud kammermuusika VI
Tanel Joamets 50

Tanel Joamets – klaver
Lasse Joamets – viiul
Liis Marini – viiul
Toomas Nestor – vioola
Leho Karin – tšello

Kava:

Johannes Brahms (1833–1897)

Klaverikvartett nr 3 c-moll op. 60 (1855/1875)
Allegro non troppo
Scherzo. Allegro
Andante
Finale. Allegro comodo

Klaverikvintett f-moll op. 34 (1864)
Allegro non troppo
Andante, un poco adagio
Scherzo. Allegro
Finale. Poco sostenuto – Allegro non troppo – Presto, non troppo

Tanel Joamets (s 14. IX 1968) on õppinud klaverit Vassili Vesselovi ja Anu Antzoni juures Tartu I lastemuusikakoolis (1983) ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis (1989) ning professor Valdur Rootsi juures Eesti muusikaakadeemias (1994). Olulised olid ka improvisatsiooniõpingud muusikaakadeemias Anto Petti juures. 1998. aastal täiendas ta end Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Alates 1994. aastast töötab Tanel Joamets klaverieriala ja improvisatsiooni õppejõuna Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning alates 1997. aastast ühtlasi Elleri-nim Tartu muusikakoolis.
Pärast preemiavõitu Moskvas 2000. aastal esineb Tanel Joamets igal aastal paljudes Venemaa linnades (ja Kasahstanis), keskmiselt on tal olnud kaks turneed aastas. Kontserdid on ulatunud üle terve Venemaa enam kui sajasse linna Murmanskist Kislovodskini, Kaliningradist Kamtšatkani, sh suurlinnad Moskva, Kaasan, Rostov, Ufaa, Perm, Jekaterinburg, Omsk, Novosibirsk, Krasnojarsk, Irkutsk, Habarovsk, Vladivostok, Minsk, Almatõ. Igal pool on olnud väga soe vastuvõtt, erilist kiitust on pälvinud Skrjabini-interpretatsioonid. Kontserte on olnud ka Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Lätis, Valgevenes, Itaalias, Austrias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Türgis.
Oma interpreediteel on Tanel korduvalt koondanud kontserte sarjadesse: al 2004 oli rida kontserte pealkirjaga „Romantilisi šedöövreid“; 2010–2011 oli sari „Kaheksa portreed“ – soolokavad Mozarti, Chopini, Rahmaninovi, Griegi, Debussy, Schuberti, Brahmsi, Skrjabini loomingust; 2015. aastal mängis ta süsteemselt Griegi „Lüürilisi palu“, tervikuna kõlasid vihikud VII–X. Läbi mitme hooaja kulges „Põhjamaa piltide“ sari; selle pealkirja alla on mahtunud muu hulgas Eduard Tubina teosed, sealhulgas tema „Virmaliste sonaat“ ja „Ballaad Mart Saare teemale“, samuti Lepo Sumera palad; need on tulnud ettekandele väga paljudel kontsertidel Venemaal ja Euroopas. Hooajal 2016/2017 andis Tanel nii Eestis kui ka Venemaal kontserte Aleksandr Skrjabini 10 klaverisonaadiga. Praeguste kammerkontsertidega paneb ta punkti oma ammusele unistusele esitada kõik Brahmsi klaveriga kammerteosed – neid on 16 – Tanelile elu jooksul oluliste ja lähedaste muusikutega nii Eestist kui välismaalt. Eelmisse kümnendisse jäävad tema algatatud sarjad „Pianissimo“ (2007/2008) ning Tartu ülikooli aulale uue valge Steinway kontsertklaveri ostmise toetuseks korraldatud „Valge klaver“ (2008–2009), kus lisaks temale esines ka teisi muusikuid, sh pianiste teistest riikidest. Tanel oli ka festivali „imPROvizz“ algataja ja kunstiline juht (2000–2007).
2015. aastal oli Tanelil aasta jooksul 55 mitmesugust esinemist, peamiselt soolokontserdid; 2016 oli kontserte 47; 2017 – 42; lisaks neile veel ülesastumised galakontsertidel. Ainuüksi Skrjabini sonaatidele oli hooajal 2016/2017 pühendatud 30 kontserti – terves reas linnades kõlasid kõik 10 sonaati, sealhulgas Tartus ja Tallinnas, Moskvas Skrjabini muuseumis ja veel mitmel pool Venemaal.
Tanel on toonud esiettekandele Tõnu Kõrvitsa „Head ööd“ (1998) ja „Talve tee“ (2004). Teinud koostööd TAM-iga. Osalenud ka teatrilavastustes: „Tuleingel“ (1998) Estonia teatris, „Wolfgang Amadé Mozart“ (2000), „Mädarõikamaa“ (2001), „Maskid“ (2002) Vanemuises. Tanel on pälvinud Tartu Kultuurkapitali aastastipendiumi (2001), Eesti Kultuurkapitali interpreedi aastastipendiumi (2010), Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia Tartumaa Kultuuripärl (2015).

Lasse Joamets (s 1973) alustas viiuliõpinguid Tartu I lastemuusikakoolis (õp Virve Vääri), on lõpetanud 1991. aastal Tallinna muusikakeskkooli ja 1996 Eesti muusikaakadeemia (Mari Tampere kl). Ta on töötanud 1993–1997 Tallinna Kammerorkestris ja 1995–1997 ERSO-s. 1997–2010 oli ta Soomes Rovaniemis Lapi Kammerorkestri kontsertmeister, on alates 2011 Oulu Sinfonia I kontsertmeister. Viimastel aastatel on teda tihti kutsutud ka ERSO kontsertmeistriks. Solistina on ta üles astunud Lapi kammerorkestri, EMA sümfooniaorkestri, Oulu Sinfonia, Vanemuise orkestri ja Tallinna Kammerorkestri ees Tšaikovski, Mendelssohni, Schnittke, Bachi jt kontsertidega. Tegutseb aktiivselt ka kammermuusikuna nii Soomes kui Eestis, sh erinevates kooslustes venna Tanel Joametsaga. Rovaniemis on ta mänginud kammermuusikat ka selliste tuntud muusikutega nagu John Storgårds, Kari Kriikku, Daniel Raiskin. Lasse mängib silmapaistvalt hästi ka džässi, on osalenud džässifestivalidel Pärnus, Tallinnas, Soomes. Veebruaris 2008 pälvis Lasse Põhjala aktsiapangalt pärli preemia panuse eest Lapi kultuurielu edendamisse.

Liis Marini (Joamets, s 1985) alustas viiuliõpinguid Tartus H. Elleri nim muusikakoolis Jüri Kuke klassis. 5.–9. klassini õppis ta Tallinna muusikakeskkoolis Tiiu Peäske juhendamisel. Alates 2001. aastast jätkas ta õpinguid Helsingis Sibeliuse akadeemia noorteosakonnas Mari Tampere käe all ning lõpetas samas aastal 2011 Paavo Pohjola juhendamisel. Liis on esinenud Eestis, Soomes, Hollandis, Saksamaal ja Venemaal ning soleerinud mitmete orkestrite ees (sh Haapsalu festivali orkester, Soome Raadio sümfooniaorkester, ERSO), dirigentideks Okko Kamu, Jüri Alperten, Jüri-Ruut Kangur, Tõnu Reimann, Lilyan Kaiv, Andres Mustonen. Teda on korduvalt valitud mängima Euroopa Noorteorkestrisse. Liis on pälvinud diplomi A. Dombrovska nim viiuldajate konkursil (2005) ja III preemia Heino Elleri nim rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (2008). Praegu töötab Liis Soomes Lahti sümfooniaorkestris.

Toomas Nestor (s 1959) on viiuli- ja vioolamängija. Viiuliõpinguid alustas ta Tapa lastemuusikakoolis Ilmar Mäe juhendamisel. 1978 lõpetas ta Tallinna muusikakeskkooli ja 1984 Tallinna riikliku konservatooriumi Endel Lippuse klassis. Alates 1981. aastast töötab Toomas Nestor Estonia teatri orkestris, alates 1997. aastast II viiuli rühma kontsertmeistrina, käesoleval ajal on I viiuli kontsertmeister. Ta on õpetanud viiulit Tallinna muusikakeskkoolis ning olnud Eesti muusikaakadeemias keelpillikvarteti lektor. Toomas Nestor on Tallinna Keelpillikvarteti asutajaliige (1984), selles kvartetis on ta mänginud II viiulit ja 2001. aastast ka vioolat. Alates 2003. aastast on Toomas Nestor ka Tobiase keelpillikvarteti liige.

Leho Karin (s 1968) lõpetas Tallinna muusikakeskkoolis Laine Leichteri tšelloklassi, järgnesid õpingud Tallinna konservatooriumis (Eesti muusika- ja teatriakadeemia) Toomas Velmeti juures. Ta on täiendanud end 1991–1992 Rootsis Edsbergi muusikainstituudis Frans Helmersoni käe all ja Martin Ostertagi juures Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis. Leho Karin on vabariikliku keelpillimängijate konkursi laureaat (1987) ning osalenud 1990. aastal Müncheni ARD konkursil. 1993. aastast mängib Leho Karin Tallinna Kammerorkestris. Solistina on ta üles astunud Soomes ja Rootsis ning osalenud paljudes projektides Eestis. Ta on NYYD Ensemble’i ja YXUS Ensemble’i liige. Käesoleval ajal on ta ühtlasi Tallinna muusikakeskkooli tšellopedagoog.

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filimida ning lülitada välja mobiiltelefonid.

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Vaata veel:

Galerii