browser warning text

LOSSIMUUSIKA: VEEBRUAR 2018 – EESTI MUUSIKA KUU

RAHVUSVAHELINE KONTSERDISARI LOSSIMUUSIKA

KONTSERDID KADRIORU LOSSIS PÜHAPÄEVITI KELL 17

VEEBRUAR 2018 – EESTI MUUSIKA KUU

Lossimuusika kontserdisari tähistab Eesti Vabariigi 100. juubelit kolme piduliku kontserdiga meie heliloojate loomingust läbi aegade.

P 04.02.2018 kell 17
Endrik Üksvärav – tenor
Jorma Toots – klaver
Kava:
"10 Haikut" tekst Jaan Kaplinski (tsükkel Vokaalminiatuurid)
"Neli kildu" tekst Juhan Liiv
"Kolm lille" tekst Juhan Liiv
"Kimbuke tähti" tekst Alekander Suuman
"Nukrad viivud", tekst Minni Nurme
”Kirp kiigel”, regilaulu töötlus klaverile
Väinämöise tarkussõnad tekst Kanteletar I:90
"Roosid Aurora Semperile" tekst J. Semper
Lauliku lapsepõli (Kanepi) tsüklist Eesti lüürilisi rahvalaule
Kubjas ja teomees (Harju-Jaani)
Must naine (Muhu)
Suur härg (Kadrina)
tsüklist Neli Eesti jutustavat rahvalulu

P 11.02.2018 kell 17
Diana Liiv – klaver
Arvo Leibur – viiul
Aare Tammesalu – tšello
Kava:
Eduard Tubin "Süit Eesti tantsuviisidest" viiulile ja klaverile
Artur Kapp "Prelüüd" tšellole ja klaverile
Artur Lemba "Armastuse poeem" viiulile ja klaverile
Arvo Pärt "Fratres" viiulile ja klaverile
Kaljo Raid "Largo" tšellole ja klaverile
Erkki-Sven Tüür "Lichttürme" klaveritriole

P 25.02.2018 kell 17
Kristi Kapten – klaver
Kava:
Heino Eller "Kodumaine viis"
Lepo Sumera "Pala aastast 1981"
Eduard Oja "Vaikivad meeleolud"
Jüri Tamverk Muusika Eduard Wiiralti gravüürides: nr 6 "Inglite tants"
Tõnu Kõrvits Variatsioonid rahvaviisil "Ma tänan sind"
Kuldar Sink. Sonaat nr 1
Margo Kõlar "Kahel kaldal"
Jaan Rääts 24 marginaali: nr 9, 10, 11, 12, 22, 24
Urmas Sisask "Sodiaak": "Vähk"

Endrik Üksvärav (tenor ja dirigent) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja) ja omandanud samal erialal magistrikraadi (2011, Hirvo Surva). Õppinud lisaks trompetit (Aavo Ots), metsasarve (prof Kalervo Kulmala) ja Hollandis Haagi Kuninglikus Konservatooriumis vanamuusika laulu (prof Peter Kooij). 2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale (www.collegiummusicale.ee), millega on võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse ning Eesti Kooriühing on tunnustanud koori tegevust kolmel korral tiitliga ”Aasta koor” (2011, 2014 ja 2017).
Lauljana on Endrik Üksvärav viimase kolme aasta jooksul astunud regulaarselt üles nii Eestis kui Hollandis. Ta teinud koostöös selliste dirigentidega nagu Franz Brüggen, Daniel Reuss, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Andres Mustonen, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstre, Peter van Heyghen, Hidemi Suzuki, Tan Dun, Simon Carrington jt. Endriku suurepärast esitust sai publik nautida ka Arvo Pärdi ning Robert Wilsoni suurprojektis „Aadama passioon“ (dir Tõnu Kaljuste), mis ühtlasi salvestati teosest valminud DVD-le. 2017. aastal oli tal mitmeid mainekaid solistirolle: osalemine Tokyos festivalil La Folle Journee – Honegger „Kuningas Taavet“, Hollandis A. Schnittke „Patukahetsuspsalmid“ – salvestas Hollandi raadio NPO 4 ja Monteverdi „Magnificat“, Iisraelis J.S.Bach „Johannese passioon“, Eestis Dominy Clementsi nüüdisooper „Der Nordische Baer“ jpm. Lisaks kontserdid Hollandi Bachiühingu, Cappella Amsterdami, Madalmaade Kammerkoori ja Collegiumiga 1704.
Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital tunnustas Endrik Üksväravat tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa Muusikafestivali algatamise eest 2012.a. aasta-auhinnaga. Kultuuriministeerium on kahel korral – 2013 ja 2015 – tunnustanud Endrik Üksvärava tegevust riikliku kultuuristipendiumiga.

Pianist Jorma Tootsi muusikaõpingud algasid Tartus, kus ta lõpetas H. Elleri nimelise Muusikakooli. Seejärel siirdus ta õppima Eesti Muusikaakadeemiasse, kus tema õpetajateks olid prof. Lilian Semper ja prof. Matti Reimann.
Käesoleval ajal jätkab Jorma Toots muusikaalast enesetäiendamist EMTA doktoriõppes. Jorma Toots on esinenud erinevate ansamblipartneritega arvukatel kontsertidel kodu- ja välismaal, kõige pikem koostöö jätkub klaveriansamblis koos Ebe Münteliga, kellega on edukalt osaletud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Koos tenor Endrik Üksväravaga on varasemalt esitatud koos F.Schuberti tsüklit ”Talvine teekond” ja läbilõiget Schuberti loomingust.
Jorma Toots tegutseb ka džässmuusikuna ning töötab õppejõuna Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis. 

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning kontserdiagentuuri Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2008. aastast on tema korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika ja nüüdismuusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas sarja “Mõisamängud” raames ka väiksemates maakohtades ning pakkunud esinemisvõimalusi mitmekümnetele eesti interpreetidele. Laiema kultuuriavalikkuse huvi on köitnud Kammermuusikute sari “HELIjaKEEL”, kus on peamiselt kõrvutatud erinevate eesti nüüdisheliloojate ja kirjanike looming.
Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end aastatel 1995–1997 Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis ning aastatel 2007–2008 Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel. 2009-2013 täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.
2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.
Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna Eesti olulistel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis (Gaudeamus Interpreters Competition Hollandis), Venemaal (Peterburi Jaani kirikus, Moskva festivalil Spiegel im Spiegel 2015) , Itaalias (Luccas, Brescias, Ascoli Picenos, Bergamos) ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011).
Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri, Lexingtoni Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ning TMKK sümfooniaorkestri ees.
Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Erilisel kohal on tema repertuaaris eesti heliloojate looming. Ta on olnud ka Märt-Mattis Lille, Timo Steineri, Galina Grigorjeva, Malle Maltise, Mirjam Tally, Jüri Reinvere jt. teoste esmaettekandjaks. Ning lisaks eelpoolnimetatud heliloojatele on ta teinud koostööd ka Helena Tulve, Arvo Pärdi ja Kaija Saariahoga.
Ta on teinud palju kontserdisalvestusi ja fondisalvestusi Eesti Raadio Klassikaraadiole.
Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: “Neli heldet haldjat” (2005) ja “Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. 2014. aastal ilmus duubel CD HELIjaKEEL Variatio Delectat eesti kammermuusikaga Diana Liivi esituses. Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“.

Arvo Leibur on lõpetanud Tartu Lastemuusikakooli Virve Vääri viiuliklassis, Tallinna Muusikakeskkooli (1982) dotsent Jüri Gerretzi juures ning Moskva konservatooriumi (1989) dotsent Irina Botškova juhendamisel.
Ta on kahekordne vabariikliku konkursi laureaat ning pälvinud tiitleid mitmel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest, 2008. aastal Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden ja 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse.
Arvo Leibur on solistina esinenud kõigi olulisemate Eesti orkestrite ees – koos ERSOga ligi 30 korral, sh 1993. aastal festivalil Europamusicale Münchenis, korduvalt Tallinna Kammerorkestriga, sh 2005. aastal orkestri Jaapani-turneel, Vanemuise sümfooniaorkestriga, Haapsalu Kammerorkestriga, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestriga ning mitmete Hollandi ja Soome orkestritega.
1990. aastatel alustas Arvo Leibur koostööd orkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam (praegune Amsterdam Sinfonietta), 1995. aastal sai temast Holland Symfonia kontsertmeister. Külaliskontsertmeistriks on teda kutsunud sellised orkestrid nagu Haagi Residentie-orkester, Hollandi Balletiorkester, Hollandi Raadio Filharmooniaorkester, Hollandi Kammerorkester ja Tallinna Kammerorkester.
Solisti ja kammermuusikuna on Arvo Leibur esinenud kogu Euroopas. Ta on salvestanud soolo-CD “Euroopa virtuoosid” Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, koos pianist Vardo Rumesseniga firmale BIS albumi Tubina viiuliteostega, lisaks mitmeid CDsid (“Viva España”, “Tango King Astor Piazzolla”, “Drama”) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.
Lisaks interpreeditegevusele on Arvo Leibur Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliosakonna juhataja.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Solisti ja kammermuusikuna esineb ta pidevalt kontserdisarjades ja festivalidel Eestis ning välisriikides.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Ta on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi ja sellel antud "Eripreemia parima J.S.Bachi teose esituse eest" laureaat (1987). Hiljem täiendas end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Peeter Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.
Aare Tammesalu on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), Cathedral Bluff´s Symphony Orchestra (Kanada), Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi Segakoori ees. Ta on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige.
Aare Tammesalu on üles astunud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel. Solisti ja kammermuusikuna on ta esinenud paljudes Euroopa riikides, Kanadas, Armeenias, Gruusias, Türgis, Iisraelis, Iraanis, USA-s ja Venemaal
Tammesalu on olnud paljude heliloojate teoste esmaesitajaks: Giovanni Bonato "Signum magnum", Tõnu Kõrvitsa teosed keelpillikvartetile, Lepo Sumera multimeediateos "Südameasjad" ning muusika Lepo Sumera ja Mai Murdmaa balletile "Piiratud ruumiga", Eino Tambergi „Dialoogid tšellole ja klaverile“, „Teekond tšello ja löökpillidega“, "Mäng suure trummiga", Andrus Kallastu kammerteosed ja "Stabat Mater" soolotšellole, Andres Uibo „Bach peeglis“, Mirjam Tally "Birds for Company" soolotšellole ja elektroonikale, Marianna Liik "Kontsert tšellole ja elektroonikale" jne. Samuti tellib ta pidevalt uusi teoseid ja organiseerib nende esiettekandeid Eestis ning välisriikides.
Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut, 2010. aasta lõpul ilmus koostöös organist Andres Uiboga heliplaat "Tšello ja orel" (ERES), millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikaka läbi aegade. Tammesalu eestvedamisel salvestati koostöös ERRga Pidula mõisas Saaremaal CD "Clarinette omnitonique", millel kõlab muuhulgas esmasalvestusena Tallinnas sündinud 19. sajandi balti-saksa helilooja ja pilliehitaja Iwan Mülleri klarnetikvartett nr 1. Aare Tammesalu mängib Tobiase Keelpillikvarteti ja ansambli Resonabilis heliplaatidel ning Andres Uibo autoriplaadil „Apocalypsis Symphony” .
2008. aastal tegi ta tummfilmi "Noored kotkad" (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi "Pimedad aknad" heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja Eino Tamberg). 2002-2006 töötas Aare Tammesalu muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja 2007-2008 Pärnu Filharmoonias. Lisaks on ta korraldanud interpretatsioonikonkursse: Bachi konkurss Eesti Muusikaakadeemias (2000) ja Pärnu viiuldajate konkurss (2008, 2010).
Tammesalu juhib mittetulundusühingut Loovüksus, korraldades igal aastal kümneid kontserte Eestis ja välismaal.
Aare Tammesalu on Eesti Interpreetide Liidu liige ja Hendirk Krummi 2012. aasta kultuuripreemia laureaat. 2014. aastal pälvis ta koos ansambliga Resonabilis Eesti
Teatriliidu aastaauhinna zürii eripreemia kammerooperi "Raud-Ants" esiettekande eest Mustjala festivalil. Tammesalu on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru lossis toimuva Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.

Kristi Kapten alustas muusikaõpinguid 7-aastaselt Tallinna Muusikakeskkolis, mille lõpetas 2006. aastal Anu ja Toivo Nahkuri klaveriklassis. Aastatel 2006–2010 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) prof. Peep Lassmanni klaveriklassis, 2010–2012 aastatel omandas Kristi magistrikraadi Šotimaa Kuninglikus Konservatooriumis Glasgows prof. Fali Pavri käe all. 2013. aastal alustas Kristi doktoriõpinguid EMTAs prof. Peep Lassmanni juhendamisel ja omandas doktorikraadi 2017. aastal.
Kristi on andnud soolokontserte Eestis, Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Leedus ja Hiinas. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, sh Tallinna Rahvusvaheline Klaverifestival, Edinburghi Rahvusvaheline Festival, Glasgow West End Festival jm. Ta on edukalt osalenud konkurssidel nii solisti kui kammermuusikuna. Aastal 2011 võitis ta I koha Tallinna Rahvusvahelisel pianistide konkursil ning pälvis Lilian Semperi fondi stipendiumi. Ühendkuningriigis õppides võitis Kristi mitmeid preemiaid, sealhulgas “Jock Holden Memorial Prize for Mozart” aastal 2010, III koht “Bamber/Galloway” pianistide konkursil 2011. aastal ning I koht “Walcer Prize” konkursil 2013. aastal. Kristi on olnud EIL-i stipendiaat aastatel 2014–2016. Ta on osalenud Steven Osborne`i, Leon Fleisheri, Stefan Arnoldi ja Boris Bermani meistriklassides ning esinenud solistina erinevate orkestrite ees Eestis, Suurbritannias ja Rootsis. Koos briti viiuldaja Rachel Spenceri ja tšellist Duncan Strachaniga tegutseb ta alates 2011. aastast aktiivselt Kapten trio koosseisus, mis valiti aastateks 2017–2019 Enterprise Music Scotlandi resident-ansambliks. Samuti teeb Kristi regulaarselt koostööd erinevate lauljatega ja kuulub Eesti Klaverorkestri koosseisu.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu.

Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Täname:
Raadio KUKU
Tallinna turismiinfokeskus
Lavameister OÜ

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja fiilmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.

Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.

Vaata veel:

Galerii