browser warning text

Maxim Mjödovi näitus "Enesekaitse"

Esmaspäeval, 24.04.2107 kell 17.00 avab Maxim Mjödov (sünd 1983) Draakoni galeriis isikunäituse "Enesekaitse".

Maxim Mjödov: ""Tihtipeale on lapsepõlve maastik - omphalos (Kreeka k. "naba", sümboliseerib maailma keskpunkti), "esimene koht" - tugevalt identiteediga seotud."* - Sooväli-Sepping, H., Reinert, H., & Miles-Watson, J. (2015). Ruptured Landscapes: Landscape, Identity and Social Change. Dordrecht: Springer, lk. 4.

Side minu "esimese kohaga" on jätkuvalt tugev. 1989. aastal olin esimeste laste hulgas Lasnamäel, kes äsjavalminud seitsmenda mikrorajooni paneelmajade vahel ringi jooksid. Otse mu silme all kasvasid üheksakordsed ehitised, hiiglaslikud iidolikujud kesk lõputuid tühermaid ja kuivanud heina - see köitis mu 6-aastast lapsearu. Kruusaga kaetud seintelt vastu kumav päike täitis kogu ümbruse sooja, kollase valgusega. See on mu esimene ere mälestus kohast, millega koos üles kasvasin ja millega koos olen hakanud vanaks jääma. Lasnamäe eri perioodidest pärit ajalooliste allikate (arhiividokumendid, fotod, mälestused) hulk on võrreldes teiste linnaosadega märkimisväärselt väike, kuigi see on üks keerukama ja vastuolulisema minevikuga piirkondi Tallinnas. Lasnamäe paistab silma nii erakordselt kõrge elanike arvu, suure maa-ala kui ka fakti poolest, et siinne maastik kujundati Nõukogude valitsuse ajal tundmatuseni ümber.** - Nerman, R. (1998). Lasnamäe ajalugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

1991. aastal peale Eesti iseseisvumist muutus see rahvuspõhiseks getoks üle 100 000 vene keelt kõneleva elanikuga. Nagu linn keset linna, kus rütm erines "välispoolsest" märkimisväärselt, kus mitmes aspektis oli elu võrdlemisi hõimulikum. Lasnamäe piiridest said eraldusjooned meie ühiskonnas, nendega märgiti maha ka minu kodumaa ulatus ja ääred.

Käesoleva projekti esimeses osas otsustasin keskenduda maastikule ja konkreetsetele fragmentidele, mis mind endiselt noorusega ühendavad. Neis kohtades on hetkega kättesaadav see, milleni ajahambad ei ulatu. Peidus uute fassaadide, puhaste tänavate, kaubanduskeskuste taga - see paik - justkui igikestvas pausis, täidab mind turvatunde ja rahuga, tekitades samas läbilõikavat nostalgiat ning tirides meeleheitesse.

"Enesekaitse" on esimene osa "Mäe" projektist, valik üle 1000 negatiivi hulgast, mis pildistatud aastatel 2007-2017. Kõik fotod on käsitsi ilmutatud ja toonitud."

Maxim Mjödov on fotokunstnik, kelle teoste põhiteemad on kaasaegne ühiskond, maastikuga seotud muutused ja mõjutused, aja tajumine, narratiivsus ja poeesia. Ta on oma tegevuses pühendunud analoogfotograafiale, katsetab vahendi väljendusvormide ja võimalustega omandamaks teadmisi iseenda ja ümbritseva kohta. Alates aastast 2006 on Maxim Mjödov osalenud näitustel Venemaal, Eestis, Indias, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Eestis sai tema töid viimati näha Eesti fotokunstimessil 2015. aastal ja isikunäitustel "Vene album" Tallinna Linnagaleriis ja Evald Okase Muuseumis 2014. aastal. Teiste tunnustuste seas on ta pälvinud Artproofi noore fotokunstniku stipendiumi aastal 2014.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Vabariigi kultuuriministeerium.

Sissepääs tasuta.