browser warning text

Näitus "Euroopamaa"

Osalevad kunstnikud: Ekaterina Borsuk, Oleg Frolov, Leopold Kessler, Klara Lidén, Juhan Soomets, Denis Stroev, Tõnis Vint.

Kuraator: Oleg Frolov
Graafiline disain: Viktor Gurov

Näituse avamine 18. märtsil kell 16.00.
Näitusel toimub Tallinna esimene koerte piknik, mis leiab aset laupäeval, 18. märtsil kella 14.00-15.00 Politseipargis.

Kui mõtiskleda veidigi oleviku elatustaseme ja tuleviku perspektiivide üle, võiks esitada kaks võrdselt olulist küsimust. Esiteks, mis asi see täpsemalt on, mis võimaldas just Euroopal tulla välja teatud ülesehitusega hästifunktsioneerivate institutsioonidega, jätkusuutliku majandusarengu ja isikuvabadustega, lastes sel kõigel, vähemalt retoorikas, paista üleüldise hea elu standardina? Mis olid need jõud, mis võimaldasid kaheastmelist hüpet, kõigepealt pärast Teist maailmasõda, kui demokraatia taastati, ning seejärel umbes 1989. aasta paiku, kui mitmes Euroopa riigis langes Nõukogude Liidu totalitaarne riigikord? Ja teiseks, miks osutub see nii ihaldusväärne ülesehitus pidevalt ohustatuks ning miks jääb see nii kaugele võimalusest muutuda teistelegi universaalseks eesmärgiks? Et nimetatud küsimustele vastata, on vaja avalikku arutelukultuuri ning sotsiaal- ja poliitikavaldkonna ekspertide kaasamist. Ent miks mitte tuua arutellu osalema ka üks kunstinäitus? Aitab ju kunst nii vaikimisi kui ka samas täiesti otseselt üles ehitada elamisväärset ühiskonda, olles vähem sõltuv konkreetsetest väärtustest ja konfliktidest, samas muidugi jälgides ja jäljendades oma keskkonda. Siinne näitus lähtubki kaunite kunstide edulugudest ja läbikukkumistest Euroopa demokraatiate ülesehitamisel.

Kunst, olles istutatud ulatuslikumasse ühiskondlikku võrgustikku, on viimase kahesaja või rohkema aasta jooksul omalaadse hübriidse sektorina pidevalt kasvanud, mõjutatuna rahva osalusest valitsemisel, võimude kasvavast aruandlusest, kujutlusvõime religioonist vabastamisest, ratsionaalsete planeerimismeetodite juurutamisest, ent samas ka urbanistliku elu saginast ja visuaaltööstuse hiljutisest plahvatuslikust paisumisest. Üldiselt ulatub kunsti kalduvus kriitiliselt arutleda, nagu me seda tänapäeval mõistame, tagasi vanade Euroopa monarhiate reformimiseni, mil need asendati parlamentaarsete rahvusriikidega. Kahjuks pole valik demokraatia ja autoritaarse valitsemise vahel päevakorrast kadunud; nii kuulub kunstitegemise juurde ka teoretiseerimine ühiskonna ja poliitika üle, ehk Charles Baudelaire’i sõnul “tugev kirjanduslik element”, mida ta täheldas oma kaasaja kujutavas kunstis. Lahtiseks jääb aga endiselt küsimus laiemast ühiskonnast – kuidas vaadatakse kunsti osalust, kuuluvust ja sõltuvolekut; mis rolle, kui üldse, oodatakse kunstnikelt; mida täpsemalt kavatsevad Euroopa kunstnikud teha, kui nad viitavad ühiskondlikele teemadele ja oludele. Käesolev näitus esitab Euroopa kunsti kui demokraatia üle toimuvate arutelude allikat.

"Euroopamaa" on grupinäitus, milles osalevad 7 Euroopa kunstnikku erinevatest põlvkondadest Tallinnast, Moskvast, Berliinist ja Viinist ning kelle töid esitletakse koos esimest korda; nende töödes avaldub sügav huvi ambivalentsete ühenduste vastu, eksisteerides Teise maailmasõja järgse Euroopa füüsilise keskkonna ja vastavate ühiskondlike ja institutsionaalsete raamistuste vahel ning erinevate suhestumis- ja tegutsemisviiside keskel. Näitus loob ühise intellektuaalse konteksti praktikatele, mis võivad kunstiajalooliselt olla üsna hapralt ühendatud, ning toob esile kuidas teatud kunstilised meetodid ja visuaalsed motiivid on jagatud või võivad teineteist täiendada.

Eksponeerituna Eestis, euroopalikus riigis, mis tegi lähiajaloos läbi mitmeid vastuolulisi arenguvariante, toetab see näitus arusaama demokraatiast kui institutsioonide haprast kooslusest, mis nõuab elamisväärse keskkonna ülesehitamisel jätkuvat loovat protsessi, ning selle kodanikelt ratsionaalset ja moraalset osalust.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Vaata veel: