browser warning text

Näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini"

Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini. Reformatsioon 500.

Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas 15.–16. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532) ning fragmente Wanradt-Koelli katekismuse (1535) Meie Isa Palvest (osad esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest); katkeid usutunnistusest ja ristimis- ning altarisakramendist ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näitus koosneb kahest osast: Tallinna Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis on võimalik tutvuda Pühakirja näidistega mitmes Euroopa rahva keeles.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Jaani kirik, Tallinna Linnaarhiiv ja Tallinna Linnamuuseum.

Näitus avatakse 2. märtsil 2017 kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus ja kell 16.00 Kiek in de Kökis.

Laupäeval, 8. aprillil kell 16.00 peab Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson Kiek in de Köki suurtükitornis loengu "Pühakiri - käsikirjast emakeelse Piiblini". Vajalik eelnev registreerimine tel +372 644 6686 või e-kirjaga kok@linnamuuseum.ee. Osalemine muuseumi sooduspiletiga (3 eurot).

Vaata veel: