browser warning text

OHUSTATUD KOHALIKUD KEELED DIGIAJASTU MEEDIAS / Endangered regional and minority languages in media in the digital era

Võru instituudi iga-aastane sügiskonverents on tavapäraselt mitmekeelne ja interdistsiplaarne. Fookuses on väikese kõnelejaskonnaga keeled ja digiajastu meedia. Esinejate hulgas on Ragne Kõuts-Klemm (TÜ) ja Helka Riionheimo (Itä-Suomen yliopisto) jpt.

Väikese kõnelejaskonnaga keelte elavdamisel on meedia arendamine kesksel kohal. Digiajastule omast meediamaastiku muutumist võib selles kontekstis näha nii head kui halba tõotavana. Näiteks saab tuua tuhandeid uusi platvorme, mis võimaldavad igaühel luua ja jagada meediasisu, aga ka info üleküllust, mis ummistab meediatarbija niigi piiratud tähelepanuvõimet. Helsingi ülikooli emeriitprofessor Tom Moring on olukorra tabavalt kokku võtnud: traditsiooniline „vana meedia” on loonud online-teenuste platvorme keskkonnas, kus kõik konkureerivad kõigiga, uued rahvusvahelised tegijad Facebook, YouTube ja Twitter on tabanud hetke, meediatarbijad veedavad üha rohkem aega sotsiaalmeedias.

Eestis on ligi kakskümmend aastat toetatud riiklike programmide kaudu väikese kõnelejaskonnaga keelte kasutamist. Nende (nn murde)keelte oskajate arv jääb paarisaja ja seitsmekümne viie tuhande vahele (REL 2011). Tuge on antud põhiliselt võru-, seto-, mulgi- ja kihnukeelsele elektroonilisele ja trükimeediale. Eesmärgiks on olnud laiendada nende keelte kasutusvaldkondi, et eestlaste etnilistel rühmadel säiliks eesti ühiskeele kõrval ka sellest erinev (Lõuna-Eestis lausa sajanditepikkuse kirjakeele traditsiooniga) kohalik keel. Vaatamata eesmärkidele on väikesele kõnelejaskonnale suunatud meedia jäänud üsna traditsiooniliseks: kõige loetavamad on paberajalehed. Telesaadete regulaarset tootmist ja edastamist on peetud liiga kalliks ettevõtmiseks. Ent kas telesaadete regulaarne edastus on nüüdisajal üldse vajalik, kui sisu on järelvaadatav?

Samal ajal on Euroopast ja mujalt laiast maailmast võtta digimeedia võimaluste toel tehtud algatusi, mille eeskuju saaks rakendada ka Eestis. Konverentsi ettekannetega otsime vastuseid küsimustele: millised on digiajastu meedia võimalused ja kuidas erinevaid kogemusi väikeste ja ohustatud keelte elavdamiseks otstarbekamalt rakendada? Ettekanded aitavad kaardistada, millisel meediamaastikul need kõnelejaskonnad toimetavad, ja kajastada, kuidas ohustatud keelte kõnelejad on uutest võimalustest kinni haaranud.

Vaata veel:

Näita kaardil Sulge kaart