browser warning text

Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola

Noo ... kui üdini aus olla, siis mingil määral olen ma selle jamaga seotud küll jah. No olen seda va Koidula teksti väänanud küll nii mis hirmus, aga öelge mulle, kes seda pole teinud?

Ja ikkagi ma ei taha täit vastutust enda peale võtta. Seda mitte. Sest see, mida näitlejad on siin oma enese tarkusest kokku keeranud, ei allu kohati mingitele näitemängu reeglitele, aga niiviisi teatrit teha ei saa ega tohigi. Krt. räägi nagu seinaga. Igaüks teeb, mis tahab. Mitte mingisugustele lavastaja märkustele nad ei allu. Täielikud anarhistid! Tee siis sellistega midagi ilusat. Tõsi! Aeg-ajalt nad sukelduvad rolli nii rängalt sisse, et kaotavad lausa oma identiteedi. Siis aga on raskusi sealt väljasaamisega. Vaat siis tuleb neil küll lavastaja meelde ... noh, et kes nad sealt jälle välja aitaks. Aga need on õnneks harvad juhud. Mis mulle veel hinge ei mahu, on see, et nad tegelevad laval olles tihtipeale kõrvaliste asjadega, mis ei puutu üldse lavategevusse. Räägi siis sellistele Stanislavskist? Nagu hane selga vesi! Kurat ... tuju võtab kohe ära, kas tead. Aga mis siin imestada? Sama olematu on nende jaoks ka Panso ja Ird, rääkimata minust. Mitte midagi pole neile püha! Ka autori tekst mitte. Mul on häbi meie lauluema Lydia ees! Aamen!

No vaadake neid tegelasigi! Võta üht ja viska teist:
Peeter Pint – loll põikpea, aga samas Koidula sünnitatu, kes toimetab oma enese tarkusest.
Anne – mängult tema naine, kes arvab, et Jumal on ilmselt kogu aeg laksu all.
Maie – mängult nende vanem tütar, kellel on kombeks kust tahes pea ees alla hüpata.
Juuli – mängult nende noorem tütar, kes elab, kusagil aadressita, virtuaal maailmas.
Olga – kümbleb Mäeotsa talus riigikeele sees ja on hästi integreeritud majapidamisse.
Erastu Enn – nostalgiline dressinimene, kes on abielus RAHAGA, aga tahab Maiet kaa.
Männiku Märt – temal on päris inimese tunnused ka küljes. Noolib samuti Maiet.
Lõõtsa Juss – sõnumitooja. Koidula enda lähetatu.
Üks teisest "ooperist" tüüp – täielik nuhtlus. Alati valel ajal ja vales kohas. Põeb ilmselt Alzheimerit.
Ämber – lärmakas, plekist ajudega tegelane, aga näeb kangesti ämbri moodi välja küll.

Kogu see seltskond on võtnud nõuks mängida maha Lydia Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Miks just see lugu ... võta sa kinni? Neil pole õrna aimugi, kui raske töö see näitlejatöö tegelikult on. Pole midagi. Las saavad sellega omad vitsad kätte. Paras neile! Ehk tulevad kunagi mõisusele ja oskavad ka lavastaja tööd hinnata, mitte ei tegutse vaid oma enese tarkuse ajendil.
Kõrvalt kiibitseja
Väino Uibo

OMAST ARUST TEEVAD PULLI:
Virgo Neemre, Merike Merilo, Piret Hiie-Kivi, Kersti Sepp, Olga Koba, Maarjus Kupits, Kalle Kadarik, Ain Hannus, Tiia Marist ja Plekk Ämber.

MTÜ SAATEMAA TEATER juhatuse esimees Elli Tänavots (eks ole temagi nõutu)