browser warning text

Viikingiaja aarded Eestist

Kuigi nad elasid juba tuhat aastat tagasi, ümbritseb neid vapruse, sõjakuse ning müstilisuse aura, mis paneb neist rääkima veel tänagi. Vähe sellest, nad on andnud nime tervele ajastule Euroopa ajaloos: vahemikku 8.–11. sajandini nimetatakse viikingiajaks

Ent mida me neist põhjaeurooplastest õigupoolest teame? Võib kindlalt öelda, et sarvedega kiivreid kannavad nad küll vaid multifilmis ja koomiksis! Ning mida me õieti teame meist endist? Kas muistseid eestlasi võib samuti pidada viikingiteks?

Laialt on levinud legendid viikingitest kui headest meresõitjatest ja brutaalsetest vallutajatest – lausa Ameerika avastajatest – kuid vähem teatakse viikingite ühiskonnast ja kultuurist lähemalt.

Viikingite tsivilisatsiooni eripära on suures osas kujundanud meri ning nende suurepärased laevaehitusoskused rajasid tee paljude muude edusammudeni, mida tuuakse esile veel tänagi.

Muistsetest Põhjala kangelastest rääkivad legendid on romantilised ja uhked, kuid legendide taha on varju jäänud viikingite põnev ning omanäoline kultuur ja argielu. Skandinaavia kaupmeestest meresõitjad suhtlesid juba 1000 aasta eest kaugete Araabiamaadega. Nende kaubatee läbis ka Eesti alasid ning on jätnud selle tõestuseks siia hinnalisi aardeid. Eesti Meremuuseumil on rõõm läbi kahe näituse tutvustada viikingite kultuuri ja selle jälgi Põhja-Eestis.

Viimastel aastatel on Eesti maapõuest välja tulnud hulgaliselt uusi leide, mis on muutnud senist käsitlust viikingiaegsest elust Eesti aladel. Viikingiaegsete hõbeaarete rohkuselt jääb Eesti alla vaid Rootsile – viikingitele müüdud raua eest kogunes Eesti aladele hõbedat, millest hulk on maapõue sattununa meieni säilinud. Oma silmaga on neid hõbe- ja rauatöö aardeid lisaks leidjatele seni näha saanud vaid muuseumide, ülikoolide ja muinsuskaitseameti töötajad. Nüüd annab näitus kõigile võimaluse nende Eesti maapõuest leitud aaretega tutvuda.

Arheoloogilised leiud on tõendid oma ajastu kohta. Sellel näitusel eksponeeritud leiud on andnud aluse uuteks põnevateks teaduslikeks järeldusteks viikingiaegsest Eestist. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning mööda Virumaa jõgesid-järvesid. Tuleb välja, et viikingiaegne Eesti oli tähtsa viikingite kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui ka Araabiamaadele.

Kaubanduse kõrval käsitleb näitus ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik. Näitust täiendavad ka põnevad ekskursioonid ning spetsiaalsed programmid nii täiskasvanutele kui lastele.

Vaata veel: