browser warning text

Virve Kirikal Fotonäitus "LUMEIMPROVISATSIOONID"

Virve Kirikal Fotonäitus LUMEIMPROVISATSIOONID Tallinna Jaani kiriku galerii 08.03. – 30.03.2018

Tallinna Jaani kiriku galerii on täitunud lumeimprovisatsioonidega Virve Kirikali fotonäitus „Veest oled sa võetud, veeks pead sa saama“ jutustab lugusid kunstniku lumeskulptuuridest ja nende jäädvustamisest fotodel.

Kunstnik Virve Kirikal räägib lumekujude saamisloost:
„Kõik need lumekujud – skulptuurid, mida ma talvel sulailmadega ja kevaditi Jõelähtme jõe ääres ja aias olen loonud, on improvisatsioonid minu mälupiltidest.

Mind võlus valge puhas lumi kui ilus ja tundlik materjal. Alustasingi nagu puhtalt lehelt. Kujud püsisid kahjuks ainult lühikest aega, vahel vaid mõne hetke, et siis jälle veeks sulada. Tihti ei teadnud ma sedagi, mis lumehangest välja võib ilmuda. Nii juhtuski, et mõned neist said oma mõtte ja tähenduse alles hiljem.
2012. aastal tegin jõe äärde jaanitule jaoks kogutud oksakuhjale ausamba munale – see oli meenutus 1960. aastate keskel ERKI-s kursusetööna tehtud lavakujundusest. Hiljem koorus sealt välja linnupoeg, siurulind.
Naine lapsega jõe ääres sündis nagu ime. Iga talvega hakkas jõe äärde tekkima aina uusi skulptuure. Minu lumisesse aeda ilmus tüdruk õunakorviga („Talvenauding“). Sealsamas “meil aia ääres tänavas…” leidis omale koha Lydia Koidula portreebüst ja ühel päeval seisataski Jõelähtme jõe ääres Emajõe Ööbik.

Marie Underi luuletus „Hüvastijätt“ inspireeris mind looma poeedi kuju. Aja jooksul sai veel sulalumega meelde tuletatud skulptuure kunstiajaloost („Milo „Venus“) ning ka tänapäeva inimesi. Õhus ja lumes oli vist Arvo Pärdi muusikat, et Jõelähtme jõe kaldale tuli ka temast kuju.
2015. aasta märtsis juhtus seletamatu lugu. Oli sulailm. Maha oli sadanud erakordselt palju lund. See oli nagu taeva kingitus lastele, kes rõõmuga hakkasid kohe lumekindlust ehitama. Omalt poolt raiusin sinna veel akna ja aknaorvale sain võimaluse teha pehmest lumest ühe naisekuju. Soe ilm lubas seda kurba kuju ainult viivuks olla. Tegin selle asemele teise – inglijuustega lapsepea. Ka see kujuke hakkas sulama … Kahju oli veel lõpetada. Olin nagu sunnitud viimast korda katsetama. Lumi aga sulas kiiresti mu käte all. Jätsin kuju rahule …
Lapselapse hüüde peale, et väljas on ilus valgus, jooksin õue pildistama. Alles hiljem märkasin fotolt, et kuju oli edasi sulades saanud kannataja traagilise näo. Loodus oli aidanud mul töö lõpetada. Mõni päev hiljem jäi mulle raadiost kõrva lause: „Naine, miks sa nutad?“ Oli ülestõusmispühade aeg. Korraga said need kolm kuju, mis olid juba veeks sulanud, uue tähenduse.
Lugu jätkus sellega, et pooleldi sulanud kindlus võttis hiidlaine kuju, mille ette improviseerisin ühe poisslapse kuju, kellel oli just sel päeval (22. märtsil) sünnipäev. Hiljem vabanenud kohale sain ka püstitada ausamba kuulsale kunstnikule.
Lugusid on muidugi veel, kui tulete Jaani kiriku galeriisse, siis näete ise – jutustused ja pildid on kõik teie ees“.
Näitus on avatud T, N, R kell 10-14, K kell 10 -18 (sissepääs kantselei uksest)
ning enne ja pärast jumalateenistusi (sissepääs peauksest).

Lisainfo:
Erkki Juhandi
Tallinna Jaani kiriku galerist
erkki.juhandi@eelk.ee