browser warning text


Muuseumid

19. sajandi Tartu Linnakodaniku Muuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi leiate Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi I poolel hoonestatud piirkonnas. Muuseum asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid. Krunt asub linnamüüriga ümbritsetud vanalinna osas ning oli tõenäoliselt varakult hoonestatud. Kõige vanemad kirjalikud teated krundil asunud hoonete kohta pärinevad 16. sajandi lõpust.

Muuseumimajja siseneja leiab end keskklassi kodaniku kodus aastal 1830. Eluruumid on rekonstrueeritud 19. sajandi II veerandi moele vastavalt, tubades ringi vaadates näeme biidermeier-stiilis interjööri ja mööblit. Maja külalisele on avatud saksa perekonna elutuba ehk saal, söögituba, magamistuba ja köök. Endistel aegadel kogunes perekond õhtuti saali vestlema, lugema, muusikat kuulama ja siin võeti vastu perekonnatuttavaid. Tänapäeval on muuseumi külaliste lemmikpaigaks saanud maja keskel asuv köök.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Jaani tänav 16 Telefon (+372) 736 1545 http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=6
A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, Järvamaa, Albu

toimumiskoht

30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik.
Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse.

Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.

29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad.

4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel.

Eesti Vabariik, Järva maakond, Albu vald, Vetepere küla Telefon (+372) 340 3461 tammsaare@albu.ee http://www.tammsaare.albu.ee/
A. H. Tammsaare muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Kadrioru kaunis historistlikus majas asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878–1940) kortermuuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932–1940 ning seal ta ka suri. Muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. jaanuaril 1978.

Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul. Just siin kirjutas Tammsaare oma 1930. aastate kõrgperioodi loomingu. Hoone teises tiivas on interaktiivne väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist.

Muuseumi kogudes on üle 6000 säiliku, sh kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid.

Muuseumis toimuvad kirjandusõhtud, konverentsid, teatrietendused, näitused, võimalik on tellida ekskursioone ja erinevaid kirjandusprogramme õpilastele. Igal aastal avab muuseum uue aastanäituse.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tänav 12a tammsaare@kirjanduskeskus.ee https://kirjanduskeskus.ee/
Adamson-Ericu muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas romantilisel trepptänaval ajaloolises kodanikumajas. Muuseumile pani aluse kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni hinnaline, ligi tuhandest kunstiteosest koosnev kingitus. Ekspositsioon avati 2. detsembril 1983. aastal.

Isikumuuseumina kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut. Adamson-Eric oli tuntud eelkõige virtuoosse maalijana, kuid tegeles peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides – suviti ka romantilises siseõues – toimuvad vahetuvad näitused.

Lisaks toimuvad muuseumis uurimuslikud väljapanekud ja seminarid, mis käsitlevad valdavalt 20. sajandi kunstilugu nii meie kultuuriruumis kui rahvusvaheliste kontaktide ja võrdluste kontekstis. Publitseeritakse näitusi ja muuseumit tutvustavaid väljaandeid. Eelnimetatud muuseumitöö valdkondade kõrval on viimasel kümnendil suurt tähelepanu pööratud erinevate sihtgruppide hariduslikule tegevusele ning elukestvale õppele.

Tänu rahvusvahelistele kontaktidele Jaapani, Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Saksa, Soome, Taani jt muuseumide ning kunstnikega on toimunud regulaarselt nende maade kunsti tutvustavaid näitusi.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lühike jalg 3 Telefon (+372) 644 5838 adamson-eric@ekm.ee http://www.adamson-eric.ee/
Ahja Tuglase Muuseum, Põlvamaa, Ahja

toimumiskoht

Ahja valla Tuglase muuseum on aastal 2005 asutatud muuseum, mis asub Ahja vallas Ahja asulas[1].
Põhikirja järgi muuseum "kogub, säilitab, uurib ja süstematiseerib Ahja ajalugu, loodust ning inimeste tegevust kajastavaid materjale; samuti "kogub ja tutvustab Väikese Illimari aegset Ahja mõisa elu-oluga seonduvat"; "kogub ja säilitab kirjanik Friedebert Tuglase elu ja loomingut kajastavaid materjale, isiklikke esemeid ning tutvustab museaale üldsusele ekspositsioonide, näituste ja massimeediavahendite kaudu teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel"

Eesti Vabariik, Põlva maakond, Ahja vald, Ahja alevik, Tartu maantee 21 Telefon 7970100 ahja.info@mail.ee http://ahjamuuseum.edicypages.com/et
Eesti Vabariik, Harju maakond, Paldiski linn, Amandus Adamsoni tänav 3
Eesti Vabariik, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kadarpiku küla http://www.laikmaa.eu/
Arvutimuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Oleme Eesti esimene muuseum, mis on pühendatud vanale arvutustehnikale. Meie suures kollektsioonis on laua-, süle-, pihuarvutid, nende komponendid, kalkulaatorid, tarkvara ja raamatud.

Eksponaadid ei ole klaasi taha pandud, vaid seisavad vabalt - nii saab meie külaline parema ülevaate ja võib-olla leiab ka oma esimese arvuti.

Muuseumi on hea külastada nii üksi kui ka sõprade, pere või rühmaga. Soovi korral pakume ka ekskursiooni ja lisaks saab proovida vanu arvutimänge.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Tuuliku tee 4c Telefon +372 5569 8318 info@arvutimuuseum.ee http://arvutimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Viljandi maantee 26
Betti Alveri Muuseum, Jõgevamaa, Jõgeva

toimumiskoht

Betti Alveri Muuseum asub Jõgeval luuletaja sünnikodus. Siin saab tutvuda poetessi eluloo ja loominguga. Muuseumis on väljapanek ka helilooja Alo Mattiisenist ja tema loomingust. Vastuvõturuumis saab heita põgusa pilgu ka Jõgeva linna ajaloole.
Muuseumi saalis toimub pidevalt huvitavaid kultuurisündmusi – näitusi, kirjanduspäevi, kontserte, raamatuesitlusi, tervisepäevi; siin on koht, kus paremaid etlejaid välja selgitada, loovkirjutamisega tegelda, omaloomingukonkursist kokkuvõtteid teha, kuulata helisalvestisi ja vaadata teemakohaseid filme.

Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Jaama tänav 3b toomas@bettimuuseum.eu http://www.bettimuuseum.eu/
Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Vändra vald, Kurgja küla http://www.kurgja.ee/
Dr Fr R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Võrumaa, Võru

toimumiskoht

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. a, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi. Fr. R. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877). 1877. a müüs ta maja ja kolis Tartusse.

1923. a asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Raha hankimiseks korraldati korjandusi, piduõhtuid, näitusi ja loenguid. 1926. aastal avatigi Kreutzwaldi mälestussammas (skulptor Amandus Adamson). Tänu Jakob Tedre aktiivsele tegevusele osteti Kreutzwaldi järeltulijatelt mööblit, raamatuid jm. Muuseum avas uksed 1941. aastal. Esimese ekspositsiooni koostas Rudolf Põldmäe koos Aino Undlaga. Muuseumi esimeseks juhatajaks sai Jakob Teder.

Muuseumil on 2 filiaali: Mõniste Muuseum (1961) ja Võrumaa Muuseum (1966)

Eesti Vabariik, Võru maakond, Võru linn, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 31 Telefon (+372) 782 1798 info@lauluisa.ee http://www.lauluisa.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Julius Kuperjanovi tänav 9
Eduard Vilde Muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu.

Kirjanik elas kuuetoalises valgusküllases korteris koos abikaasa ja ämmaga 1927-1933. Tänaseni on säilinud algsed maja siseuksed, kahhelahjud ning balustraadiga puutrepp 19. - 20. sajandi vahetusest ja mööbel AS. M. Lutheri mööblivabrikust.

Alates 1946. aastast on kirjaniku ajaloolises korteris E.Vilde muuseum. Muuseumi püsiekspositsioon annab täieliku ülevaate kirjaniku elust ja loomingust. Läbi autentse omaaegse kodu avaldub tavaline inimene loomingu taga. Kirjanik, aga ikkagi inimene!

Vilde muuseumi interjööri on peetud Eesti üheks paremini säilinud 20ndate interjööriks. Muuseum pakub mitmeid haridusprogramme, sünnipäevade pidamise võimalust ja igal kuul uut kunstinäitust meie teise korruse kastellaanimaja galeriis.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Roheline aas 3 Telefon (+372) 601 3181 vilde@kirjanduskeskus.ee https://kirjanduskeskus.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 66 http://www.ajaloomuuseum.ee/
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 56
Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. 1406. aastal ostis Suurgild kinnistu linna peatänava ääres raekoja läheduses (praegusel kohal), kuhu aastatel 1407–1410 ehitati uus suurejooneline esindushoone. Sisetööd jätkusid kuni 1417. aastani.

Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. Pärast Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal peeti siin paarkümmend aastat jumalateenistusi, teatrihoone tules hävimise järel 1855. aastal toimusid majas teatrietendused. Gildihoone oli üks 1857. aastal Tallinnas peetud balti-saksa laulupeo toimumispaiku. Kuulsatest muusikutest on siin esinenud Ferenc Liszt. Kontserte ja näitusi korraldati siin veel 20. sajandi algupoolel, kuigi hoone oli alates 1872. aastast põhiliselt Tallinna Börsikomitee kasutada ning on sellest ajast tuntud ka Börsihoone nime all. 1896. aastal toimus gildihoone väikeses saalis esimene filmidemonstratsioon Eestis.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Pikk tänav 17
Eesti Arhitektuurimuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20. sajandi arhitektuuriga. Eesti Arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige.
Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7, kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis. 1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu. Hoone avati publikule 7. juunil 1996.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tänav 2 info@arhitektuurimuuseum.ee http://www.arhitektuurimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Järva maakond, Väätsa vald, Väätsa alevik, Pikk tänav 9
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Karu tänav 16 museum@jewish.ee http://eja.pri.ee/
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

EKKM hõivab selle positsiooni, mille poolik ja vähearenenud (riiklik) kaasaegse kunsti infrastruktuur on tühjaks jätnud ning täidab selle ehk jultunud enesekindlusega altpoolt tuleva initsiatiiviga. EKKM hõivab laokil olnud sümboolse kapitali, kuid täidab selle alternatiivse sisuga. See on teatud ise-institutsioneerumise (self-instituting) meetod, mille ülesanne peaks olema toimida kui teatud normaalse avalikkuse mõiste suhtes tavatu, ebakonventsionaalne ettekujutus avalikkusest. Üheks eraldi eesmärgiks ongi luua kummalisi kujutlusi muuseumist kui sellisest. Ühtepidi hõivata puuduva kaasaegse kunsti muuseumi koht ja teisalt pidevalt küsida, milline kaasaegse kunsti muuseum õieti olema peaks/võiks olla.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja puiestee 35 info@ekkm.ee http://ekkm.ee/
Eesti Kaevandusmuuseum, Ida-Virumaa, Kohtla-Nõmme

toimumiskoht

Loodud kaevanduspark-muuseum on kaasaaegne külastuskeskus, mis tutvustab interaktiivses vormis põlevkivitootmise ja energeetika valdkonda, jutustades külastajatele lugu Eesti põlevkivienergeetika ajaloost, alustades maavara geoloogilisest tekkimisest ja kaevandamisest kuni elektrienergia lõpptarbijateni jõudmiseni ning põlevkivi tulevikuväljavaadeteni.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Nõmme alev, Jaama tänav 100 info@kaevandusmuuseum.ee http://kaevandusmuuseum.ee/
Eesti Kirjandusmuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Vanemuise tänav 42 Telefon (+372) 737 7700 kirmus@kirmus.ee http://www.kirmus.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Haaslava vald, Lange küla http://www.lennundusmuuseum.ee/
Eesti Loodusmuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eestimaal on iga elaniku kohta haruldaselt palju ruumi. Enam kui poole meie maast täidab ehe loodus: pea kohal kõikuvad puud, udusse hajuvad rabad, merest välja turritavad rändkivimürakad rannapiiril. Nii palju puutumata loodust, kui meil, leiab Euroopas harva.

Mida enam koondub elu linnadesse, seda rohkem võõrdub inimene metsadest-meredest. Ometi on ka inimene osa loodusest, loomariigist: ise ei mäleta, aga geenid teavad. Taasjõudmine looduseni on kui rännak iseendani. Kutsume teid teele, jutustades lugusid Eestimaa loodusest ning aidates lahti kodeerida selle salakõnelusi.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lai tänav 29a Telefon (+372) 641 1739 muuseum@loodusmuuseum.ee http://www.loodusmuuseum.ee/
Eesti Maanteemuuseum, Põlvamaa, Kanepi

toimumiskoht

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Eesti Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet.

Tee on igasugusele tsivilisatsioonile nii omane, et tavaliselt ei mõtle me selle peale rohkem kui õhule, mida hingame. Tegelikult on tee - see nii iseenesest mõistetav konstruktsioon - mänginud kaasaegse maailma kujunemisel väga suurt rolli. Tee viib kohale, ühendab meie lähte- ja sihtkohti. Kui väärtustame kultuurimälu, viivad teed meid ajas tagasi ja pakuvad lugusid kadunud aegadest. Ja kuigi me näiliselt liigume ikka edasi, on tagasi minevikku pöördumisel võime aidata olla olevikus ja tulevikus.

Eesti teede ajaloo ainese koondamise mõte on vähemalt veerand sajandit vana. Maanteemuuseumi rajamise idee algatajaks ja kandjaks mitme aastakümne jookusl oli legendaarne maanteelane Aadu Lass. Maanteemuuseumi loomine sai teoks siiski alles 1990. aastate lõpus. Asukoha valikul langes liisk Tartu-Võru postiteel asuvale väärika ja pika ajalooga Varbuse postijaamale ja seda üsna mitmel põhjusel. 1863. aastal valminud Varbuse postijaam tegutses kuni üldise hobupostiveo hääbumiseni Eestis 1920.-30. aastatel ja anti 1935. aastal Varbuse teemeistri käsutusse. Kuni 1997. aastani asus postijaama hoonetes teemeistripiirkonna keskus.

Arhitektuurimälestisena kaitstavasse Varbuse postijaama hoonete kompleksi kuulub viis maakivist ja punastest tellistest hoonet. Need on postijaama peahoone ja tõllakuur (renoveeritud 2001), tall (renoveeritud 2004), sepikoda-saun-pesuköök ja postipoiste-sadulseppade elamu (renoveeritud 2005). Hooned on omavahel ühendatud maakividest müüriga, moodustades sel viisil avara ristkülikukujulise siseõue. Muuseumi kogusse kuuluvate teeehitusmasinate eksponeerimiseks ehitati 2003. aastal postijaama kompleksi lähedusse 1000 m2 suurune ekspositsioonihall.

Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 28. ja 29. juulil 2000. aastal Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. 29. juulilt peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. 2001. aastal alustas Põlva Teedevalitsuse koosseisus tööd muuseumi kolmeliikmeline kollektiiv. Kagu Teedevalitsuse loomisega 1. novembrist 2002. aastal moodustati selle osana Varbuse ehk Eesti Maanteemuuseumi osakond.

Eesti Maanteemuuseum avati külastajatele 6. juunil 2005. aastal. Muuseumi rajamise ja eduka käimalükkamise taga oli maanteemuuseumi esimene juhataja Marge Rennit.

Eesti Vabariik, Põlva maakond, Kanepi vald, Varbuse küla Telefon (+372) 799 3057 maanteemuuseum@mnt.ee http://www.maanteemuuseum.ee/
Eesti Panga Muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Avatud
T-R 12-17
L 11-16

Sissepääs tasuta!

Eesti Panga muuseum asub kunagises Aadlipanga hoones Tallinna südames. 1904. aastal valminud hoone ehituse tellis Eestimaa Aadli Krediitkassa (Estländische Adelige Kreditkasse, asutatud 1802. aastal). Pea kogu 19. sajandi oli aadlipank Eestimaa kubermangu (1796–1917) juhtiv rahandusasutus.

Muuseum paikneb hoone esimese korruse kahes ruumis – kunagistes aadlipanga teenindussaalides. Aadlipanga tegutsemise algusaastatel kasutati kahte eraldi sissepääsu – aadlikud sisenesid panka uhke peatorniga uksest (muuseumi praegune sissepääs), lihtrahvas pääses panka hoone teisel küljel paiknenud (nüüdseks hävinenud) hoopis tagasihoidlikuma torniga uksest.

Eesti Panga muuseumis kajastatavate teemade ring on raha ja majanduse keskne. Lisaks Eesti raha ajaloole tutvustatakse raha rolli ühiskonnas ja keskpanga tegevust. Külastajatele on avatud ka panga kunagine varakamber, kus asub raha valmistamisele pühendatud väljapanek.

Keskpankade ülesanne on tagada hinnastabiilsus. Näitus aitab külastajal mõista, kuidas seda tehakse. Keskpanga tegevust hinnastabiilsuse tagamisel tutvustavad videoklipid, mängud ja virtuaalsed näitused. Käsitletakse ka laenamise ja säästmise teemat, keskpanga välisvarade kujunemist ja haldamist, majanduse analüüsimist ja prognoosimist. Kaardimakse ja internetimakse simulatsioonid tutvustavad maksete edastamise raamistikku ja Eesti Panga hallatavate arveldussüsteemide rolli maksesüsteemis.

Muuseumikompleksis asuvad ka pressikonverentsiruum ja muuseumipood, kus saab eesti kroone eurodeks vahetada, osta meenemünte ja soetada muuseumi suveniire.

Ootame kõiki tutvuma muuseumi väljapanekuga!

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Estonia puiestee 11 Telefon (+372) 668 0760 muuseum@eestipank.ee http://muuseum.eestipank.ee/
Eesti Vabariik, Järva maakond, Imavere vald, Imavere küla, Hans Rebase tee 1 Telefon (+372) 389 7533 info@piimandusmuuseum.ee http://www.piimandusmuuseum.ee/
Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartumaa, Ülenurme

toimumiskoht

Eesti Põllumajandusmuuseum asub kolme kilomeetri kaugusel Tartust, endises Ülenurme mõisas. Puhkust ja hingekosutust pakuvad muruplatsid ja põline mõisapark. Külastajad võivad kaasa võtta piknikukorvi ja siin mõnusalt aega viita. Põhitööna tegeleb muuseum põllumajandusajaloo kogumise, säilitamise, uurimise ja tutvustamisega ning korraldab näituseid, konverentse, temaatilisi programme, õppepäevi, konkursse, kaasakiskuva meelelahutusprogrammiga kogupereüritusi, kontserte, tähistab rahvakalendri tähtpäevi ja viib läbi tõuloomade võistlusi.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Ülenurme vald, Ülenurme alevik, Pargi tänav 4 Telefon (+372) 5373 7124 epm@epm.ee http://epm.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Muuseumi tee 2 http://www.erm.ee/
Eesti Rahva Muuseum Raadil, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Eesti Rahva Muuseum on kaasaegne teadus-, haridus- ja huvikeskus, mille eesmärgiks on pakkuda mitmekülgset infot Eesti kultuuri ja ajaloo kohta. Lai valik erinevaid näitusi ning hariduslikke ja meelelahutuslikke programme pakuvad erinevatele vanuse- ja huvigruppidele võimaluse süveneda Eestis elanud ja elavate rahvaste ja teiste soome-ugri rahvaste kultuurilukku. Muuseumis toimub aastaringselt erinevaid kontserte, filmiõhtuid, näitusi, töötubasid, konverentse, loenguid ja palju muud.
Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Narva maantee 177 Telefon (+372) 735 0442 http://www.erm.ee/
Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Pärsti vald, Heimtali küla Telefon (+372) 439 8126
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Muuseumi tee 2 http://www.erm.ee/
Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Eesti Postimuuseum loodi Eesti postiametkonna osana 20. mail 1935. aastal. Muuseumi korraldajaks määrati Julius Bleyer. Ruumid sai Postimuuseum 29. märtsil 1938 Postivalitsuse hoones Tallinnas Kreutzwaldi 10/12 kolmandal korrusel. Muuseumi kasutada oli neli tuba kogupinnaga 42 ruutmeetrit.
1940. aastaks oli muuseum soetanud märkimisväärse margikogu – Eesti markide kollektsioon ulatus 120 000 ühikuni, Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide margid 258 riigist moodustasid umbes 190 000 ühiku suuruse kogu. Peale markide kuulus muuseumi varade hulka veel margikavandeid, mida enne Postimuuseumi loomist oli säilitatud Kunstimuuseumis, samuti postitempleid, postiasutuste silte, postkaste, dokumente, mitmesuguseid muid postitegevusega seotud esemeid tsaarivõimu ajast. Fotokogusse kuulus üle kolme tuhande foto ja negatiivi. Postimuuseumi kogudes oli ka elekterside valdkonda kuuluvaid eksponaate, üks nendest näiteks Jaan Poska kasutada olnud telefoniaparaat Tartu rahu sõlmimise perioodist.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Rüütli tänav 15 Telefon (+372) 731 1450 http://www.erm.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Veski tänav 32 Telefon (+372) 735 0400 erm@erm.ee http://www.erm.ee/
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja on Tartus asuv Eesti Rahva Muuseumi hallatav hoone, kus on avatud püsinäitus ja korraldatakse mitmesuguseid üritusi.
Püsinäitus tutvustab "eestlaste ja teiste Eestis elanud rahvaste igapäevaelus toimunud muutusi". Peale püsinäituse toimuvad hoones ekskursioonid, filmiõhtud, perepäevad, õpitoad, kontserdid ja mitmed programmid, mis tutvustavad vanemat ja moodsamat rahvakultuuri.
Hoones paikneb Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi kontor

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Julius Kuperjanovi tänav 9 Telefon (+372) 735 0445 http://www.erm.ee/
Eesti Raudteemuuseum Haapsalus, Läänemaa, Haapsalu

toimumiskoht

Eesti Raudteemuuseum asub Haapsalu raudteejaamas ja selle territooriumil. 1906. aastal valminud Haapsalu jaamahoone võlub üle 200 meetri pikkuse kaetud perrooniga, keiserlike eluruumide ja endisaegse vaksali miljööga.

Tänapäevast atraktiivsust lisavad jaamahoonele kolm raudteetemaatilist heliatraktsiooni.

Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Raudtee tänav 2 Telefon 473 4574 raudtee@jaam.ee http://www.jaam.ee/?lang=et
Eesti Vabariik, Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Vabriku puiestee 11 http://www.rhmuuseum.ee/
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on spordi, spordikultuuri ja spordiajaloo keskmuuseum Eestis. Muuseumi tegevuse eesmärk on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Rüütli tänav 15 Telefon (+372) 730 0750 info@spordimuuseum.ee http://www.spordimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Mõisa tee 1 Telefon (+372) 621 7410 info@esm.ee http://www.esm.ee/
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis (ehitusmeistri nimi pole kahjuks teada) enne 1695. aastat. Põhiplaanilt on ehitis veidi ebakorrapärane ristkülik. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Tänava poole jääb 36 – 36,8 meetrit pikk külgsein, mitte kitsuke 16,7-meetrine otsasein nagu tollal tavaks. Baroki sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. Mõningad ümberehitused tehti aastail 1823-1824 kubermanguarhitekt J. D. Bantelmanni projekti järgi.

Erialamuuseumi asutamise mõte hakkas idanema koos tarbekunsti kujunemisega eesti kultuuri visiitkaardiks 1950. aastate teisel poolel. Institutsioonile pandi alus 24. novembril 1971. aastal ja Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal Eesti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina.
2004. aasta 1. veebruaril sai Tarbekunstimuuseumist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mis tegutseb iseseisva riigimuuseumina EV Kultuuriministeeriumi haldusalas.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lai tänav 17 info@etdm.ee http://www.etdm.ee/
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a.

Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) nimeline Särevi Teatrituba. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms.

Muuseum on helilooja Heino Elleri autoriõiguse kandja ja annab välja helilooja nimelist preemiat. Rahvamuusika koguja, populariseerija ja organisaator August Pulst (1889 – 1977) on kirjutanud: ”Kui üteldakse, et eesti rahvas on ennast vabaks laulnud, siis on õige ka ütelda- Muusikamuuseumi uksed on lahti laulnud ja mänginud meie rahvalaulikud ja pillimehed. See au neile ka jääb tõeliselt.”

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Müürivahe tänav 12 Telefon (+372) 644 6407 info@tmm.ee http://www.tmm.ee/
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe hoov, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937. a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941. a.

Esimeseks muuseumi asukohaks P. Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov - Karjase hoov.

Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) nimeline Särevi Teatrituba. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms.

Muuseum on helilooja Heino Elleri autoriõiguse kandja ja annab välja helilooja nimelist preemiat. Rahvamuusika koguja, populariseerija ja organisaator August Pulst (1889 – 1977) on kirjutanud: ”Kui üteldakse, et eesti rahvas on ennast vabaks laulnud, siis on õige ka ütelda- Muusikamuuseumi uksed on lahti laulnud ja mänginud meie rahvalaulikud ja pillimehed. See au neile ka jääb tõeliselt.”

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Müürivahe tänav 12 info@tmm.ee http://www.tmm.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tänav 30 Telefon (+372) 641 1886 http://www.tervishoiumuuseum.ee/
Eesti Toidu Muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Toidu Muuseum on Eesti toidukultuuri keskus, kus on võimalik maitsta erinevaid Eestile omaseid toite, osaleda põnevates toiduvalmistamise õpitubades ja degusteerimistel. Samuti saavad külastajad osa erinevatest kultuuriüritustest nagu kontserdid, näitused, filmiõhtud ja raamatuesitlused.

Muuseum asub arhitektuuriliselt väga unikaalses hoones, mis ehitati 1911. aastal Tselluloosi- ja Paberivabriku tuletõrjemajana.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Masina tänav 20 Telefon (+372) 671 7110 info@toidumuuseum.ee http://www.facebook.com/toidumuuseum
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Kastani tänav 42 Telefon (+372) 511 8619 lemmit@tartuensis.com http://www.trykimuuseum.ee/
Eesti Tuletõrjemuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Tuletõrjetorni sissepääs Gonsiori tn kaudu.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Raua tänav 2 Telefon (+372) 5302 8404 muuseum@rescue.ee http://www.tuletorjemuuseum.ee/
Eesti Vabaõhumuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni.

Muuseumi territoorium on jagatud tinglikult neljaks osaks, vastavalt eesti rahva materiaalse kultuuri ajaloolistele valdkondadele: Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, saared ja Lõuna-Eesti. Kesksel kohal on eri perioodide ja erinevate sotsiaalsete rühmituste taluõued. Tõetruu pildi andmiseks Eesti külast eksponeeritakse ka üksikobjekte (nn avalikke ehitusi): kirik, kõrts, koolimaja, vallamaja, magasiait, külapood, seltsimaja, veskid, pritsikuur.
Väljaehitatuna peab muuseumi ekspositsisoon olema sügavalt terviklik lahendus, kus ajalooliselt tõepärane miljöö luuakse erinevate paikkondade loodust, asulate tüüpe, taluõuede planeeringut, tüüpilisi originaalhooneid ja interjööre sidudes.

Talupoja elamu arengust ja järk-järgulisest täiustamisest saab ammendava ülevaate kõigi etnograafiliste piirkondade ekspositsiooniga tutvumise järel.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Vabaõhumuuseumi tee 12 Telefon (+372) 654 9100 info@evm.ee http://www.evm.ee/
Energia avastuskeskus, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

100-aastases elektrijaamas, nüüdisaegses teaduskeskuses Tallinna südames sähvivad välgunooled ka päikselisel päeval. Avastuskeskuse 130 interaktiivset eksponaati tutvustavad energeetika ajalugu, füüsikalisi nähtuseid ja eelkõige seda, kui põnev võib olla teadus. Avasta, mängi, õpi!

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn 10415, Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja puiestee 29 Telefon (+372)6209020 info@energiakeskus.ee http://www.energiakeskus.ee/
Evald Okase Muuseum, Läänemaa, Haapsalu

toimumiskoht

Evald Okase Muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast.

Muuseumi missiooniks on koguda, säilitada ja eksponeerida kunstnik Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut, mida suvekuudel näitustena eksponeeritakse. Lisaks Evald Okse ja tema perekonda kuuluvate kunstnike töödele on suvises näituste programmis väljapanekuid ka teistelt kunstnikelt. Näitusetegevuse kõrval toimuvad muuseumis kunstikursused ning kultuurisündmused.

Muuseumile lisab eripära algselt kõrtsiks ehitatud hoone 19. sajandi keskpaika ulatuv ajalugu ning sellest tulenev isikupärane õhkkond majas. Muuseum on avatud külastajatele avatud vaid suvekuudel.

Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Karja tänav 24 Telefon (+372) 529 0779 eo.muuseum@gmail.com http://www.evaldokasemuuseum.ee/
Flo Kasearu Majamuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Kunstniku Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval, sellele linnaosale nii iseloomulikus hubases puitmajas.

Kunstnik avab oma kodu külastajatele, kellel on võimalus saada elamusterikkalt osa tema kodusest loomingulisest atmosfäärist. Pärast möödunud aastakümneid on Flo Kasearu juba kolmandat aastat jälle oma perekonnale kuuluvas majas tagasi. Maja on kunstnikule tähtis, see on korraga nii kodu kui ateljee, pakkudes soojust ja peavarju nii perele, sõpradele kui loomingule. Maja kaheksas korteris, pööningul ja keldris on püsivalt eksponeeritud kunstiteosed, esemekogu ning arhiiv. Maja tagant leiame romantilise aia koos lastenurkade ja vabaõhuinstallatsioonidega. Muuseumist ei puudu ka funktsionaalne raamatukogu ning pärast külastust saab lõõgastuda koduseid toite pakkuvas kohvikus ja osta muuseumi kingipoest kaasa Flo Kasearu majamuuseumi meeneid.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Pebre tänav 8 Telefon 522 5622 https://www.facebook.com/FloKasearuMajamuuseum
Fotomuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Fotomuuseum asub Raekoja taga (Raekoja t. 4/6) endises Raevanglas.
Püsiekspositsioon mõlema maja kahel korrusel annab ülevaate Eesti fotograafia ajaloost 1840-1940. aastani.

Ekspositsioon algab fotoharulduste – dagerrotüüpide, ambrotüüpide ja ferrotüüpide väljapanekuga.
Lisaks esitatud fotokollektsioonidele saab vaataja ka ülevaate kaamerate arengust, tutvub 20. sajandi alguse ateljee ja pimiku varustusega.
Ekspositsiooni lõpus on eksponeeritud väikseim meie kaamerate seas. See on taskukaamera “Minox”, mille esimene mudel valmis Tallinnas 1936. aastal, tootma hakati seda aga 1938. aastal Riias.
Tallinna Linnamuuseumi filiaal Fotomuuseum on huvitav kooslus Põhja-Euroopa arhitektuuriloos haruldastest õigusemõistmisega seotud hoonetest ja ühest kaasaja kõige moodsamast kunstiliigist – fotograafiast.

Igapäevast fotoelu kujutavad näitused-üritused toimuvad muuseumi fotokeldris, fotopööningul ja fotohoovis (suvel).

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 4/6 Telefon (+372) 644 8767 foto@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/
Eesti Vabariik, Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik
Eesti Vabariik, Lääne maakond, Hanila vald, Hanila küla http://www.hanilamuuseum.ee/
Harjumaa Muuseum, Harjumaa, Keila

toimumiskoht

Harjumaa Muuseum asub Keila jõepargis ja tegutseb Keila mõisa peahoones, millest ligikaudu 100 meetri raadiusse jäävad orjakivina tuntud kultusekivi, Keila keskaegse linnuse varemed ning muistne asulakoht. Muuseumi püsinäitus "Harju elu" annab ülevaate Harjumaa inimese argielust, selle juurde kuuluvate esemete ja lugudega. Ajutised näitused tutvustavad nii maakonna kultuuripärandit kui ka pärandiga seotud aktuaalseid teemasid ühiskonnas.

Harjumaa Muuseum on riigimuuseum, mis täidab maakonnamuuseumi ülesandeid ning nõustab ja tutvustab Harjumaal tegutsevaid väikemuuseume.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Keila linn, Linnuse tänav 9 Telefon (+372) 678 1668 muuseum@hmk.ee http://www.muuseum.harju.ee/
Heimtali, Viljandimaa

toimumiskoht

Heimtali Muuseum asub Heimtali vanas külakoolimajas, mis on kaunis maakiviehitis aastast 1864. Külastajail on võimalus tutvuda täiusliku koguga rahvusliku käsitöö näidistest, näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust. Laste mängutoas ootab terve kari kindamustris kootud põrsaid, kasse jm. koduloomi.

Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Pärsti vald, Heimtali küla Telefon heimtalimuuseum@gmail.com http://www.erm.ee/et/kylasta/Heimtali
Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Viljandi vald, Heimtali küla
Eesti Vabariik, Valga maakond, Palupera vald, Hellenurme küla http://www.veskimuuseum.ee/
Hiiumaa Muuseumi Kassari ekspositsioonimaja, Hiiumaa, Käina

toimumiskoht

Kassari mõisa paekivist valitsejamajas asub Hiiumaa ajalugu tutvustav püsiekspositsioon. Väljapanekut iseloomustab ajalooliste esemete rohkus. Siin on näiteid talupoja- ja mõisakultuurist, merenduse, põllumajanduse ning hariduse ajaloost.

Muuseumi algusaastatest on külastajate üheks lemmikuks isahundi topis. Hiiumaa Hirmuks kutsutud hunt elas Hiiumaal 13 aastat. Väljapaneku väikseim ese silmakivi jutustab värvika loo meditsiini ajaloost. Päästepaat vanas mõisaõues meenutab traagilist mereõnnetust reisilaevaga Estonia 1994. aastal.

Lisavõimalused: töötoad, väliüritused, juhendatud lühimatkad.

Avamisajad
1. mai - 30. september E-P 10 - 18
1. oktoober - 30. aprill K-P 10 - 17

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Käina vald, Kassari küla Telefon +372 46 97 121 info@muuseum.hiiumaa.ee http://www.muuseum.hiiumaa.ee/
Hiiumaa Muuseumi Mihkli Talumuuseum, Hiiumaa, Kõrgessaare

toimumiskoht

Malvaste külas asub üks paremini säilinud Põhja - Hiiumaa talukomplekse. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja tutvuda kohalike ehitustavade ja talupidamisega seotud esemetega. Kuni 1781. aasta küüditamiseni elasid talus hiiurootslased.

Erakordse suuruse ja arhailisusega paistab silma talu suitsusaun. Avar korendusaedadega piiratud ja liigendatud taluõu sisendab külastajatele meelerahu ning annab võimaluse tunda inimese ja looduse koosolemise ülevust.

Lisavõimalused: piknikukohad, töötoad, suitsusaun, väliüritused.

Avamisajad
22. mai - 14. september E-P 10 - 18
Muudel aegadel avatud kokkuleppel

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Kõrgessaare vald, Malvaste küla Telefon +372 46 32 091 info@muuseum.hiiumaa.ee http://www.muuseum.hiiumaa.ee/
Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja, Hiiumaa, Kärdla

toimumiskoht

Hiiumaa Muuseum asub 1998. aastast Kärdlas endises kalevivabriku direktorite elamus, mida kutsutakse rahvasuus Pikaks Majaks. 1830.-40.ndatel aastatel ehitatud üle 60 meetri pikkune hoone on tänaseni säilinud pikim puumaja Kärdlas. Nõukogude perioodil paiknesid hoones erinevad asutused ja ametkonnad, sealhulgas haridusosakond, raamatukogu ning perekonnaseisuamet.

Hiiumaa Muuseumi teaduse- ja näitusekeskuses asuvad töötajate ametiruumid, fondihoidlad, raamatukogu ja näituseruumid. Kärdla püsiekspositsioonis saab lisaks kalevivabriku arenguloole tutvuda vabrikusakste ja tööliste igapäevaeluga ning uudistada tööstushoone uhket maketti. 2014. aastast ilmestavad väljapanekut Kärdla Vanaparuni Robert Eginhard von Ungern-Sternbergi (1813 - 1898) ning tema abikaasa elusuuruses kujud.

Lisavõimalused: Pidulikud sündmused, vastuvõtud, konverentsid, seminarid,loengud, töötoad, kontserdid

Avamisajad
1. mai - 30. september E-P 10 - 17
1. oktoober - 30. aprill E-R 10 - 17, L-P 11 – 16

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Kärdla linn, Vabrikuväljak 8 Telefon (+372) 463 2091 info@muuseum.hiiumaa.ee http://www.muuseum.hiiumaa.ee/
Hiiumaa Muuseumi Rudolf Tobiase Majamuuseum, Hiiumaa, Käina

toimumiskoht

19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on Eestis üks vanemaid ja haruldasemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selle maja tagakambris sündis 29. mail 1873. aastal Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Tema isa Johannes oli Käina kiriku köster ja orelimeister.

Ajaloolise köstrimaja väljapanek annab põhjaliku ülevaate helilooja elust ja loomingust. Majamuuseumis näeb 19. ja 20. sajandist pärit mööblit ja muusikainstrumente. Muuseumi õues asuvad ait, kuur-kelder ja Hiiumaale tüüpiline pukk-tuulik. Kaunis vaade Käina lahele paneb helisema külastajate hingekeele.

Lisavõimalused: piknikupaik, töötoad, väliüritused.

Avamisajad
16. mai - 14. september K-L 12 - 17
Muudel aegadel avatud kokkuleppel

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Käina vald, Selja küla, Hiiu maantee 33 Telefon +372 46 32 091 info@muuseum.hiiumaa.ee http://www.muuseum.hiiumaa.ee/
Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Iisaku vald, Iisaku alevik, Tartu maantee 58 http://www.iisakumuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vene tänav 6 Telefon +372 641 0057 info@ikoonimuusuem.ee http://www.ikoonimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tänav 5 http://www.ilon.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Väike-Pääsukese tänav 5 seek@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/jaaniseek/
Jaani Seek, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes Tallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana- Tartu maantee ristumiskohal. Varasemas Kivisilla eeslinnas ja tänase tallinlase jaoks Tartu maantee läbimurdel. (foto paviljonist)

Kuni 1990-date aastate lõpuni Tallinna kesklinna räämas agulinurgake, muutus kiiresti, kui hakati teostama Tartu maantee läbimurret. Vanade majade lammutamisel tulid päevavalgele hästisäilinud 13.-14.sajandist pärinevad Jaani seegi kompleksi kuulunud hoonete keldrid ning osa seegi kalmistust. 2001.aastal viidi alal läbi ulatuslikud arheoloogilised uuringud ja osa kogu Põhja-Euroopa ruumis ainulaadsest seegikompleksist otsustati säilitada. 2004.aasta mais avatigi oletatava hospidali kohale ehitatud paviljonis Jaani seegi ja Kivisilla eeslinna ajalugu tutvustav näitus.

Lisaks stendidele-vitriinidele saab teavet ajaloo ning arheoloogiliste kaevamiste kohta ka multimeediaprogrammist, mida saab vaadata ja juhtida puutetundlikult ekraanilt. Kivisilla eeslinna ajalugu ilmestab slaidiprogramm.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Väike-Pääsukese tänav 5 Telefon +372 561 761 17, +372 644 2332 jaaniseek@linnamuuseum.ee
Johann Köleri kodukoht-muuseum, Viljandimaa, Suure-Jaani

toimumiskoht

Maalikunstnik Johann Köleri kodukoht-muuseum Lubjassaarel.

Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Ivaski küla, Lubjassaare http://lubjassaare.weebly.com/
Johann Köleri muuseum, Viljandimaa, Suure-Jaani

toimumiskoht

Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaares asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri (08. 03. 1826 - 22. 04. 1899) lapsepõlvekodu.Johann Köleri muuseum on nn. Soomaa väravateks sellest piirkonnast rahvusparki sisenemisel. J.Köleri fondi toetusel ja J. Köleri Muuseumi Ühingu eestvedamisel rajatud muuseum tutvustab nii taluelu kui kunstniku loomingut.

Lubjassaares on säilinud vana rehielamu, taastatud saun, ait ja kõrvalhooned. Huvipakkuv on praegune rehetuba koos sisustusega J.Köleriga seotud mälestustest. Välja on pandud sugupuu kaart. Eksponeeritud on kunagised talutarbed, tööriistad, erinevad hobuvankrid ja muu taluvara ning reprod kunstniku töödest. Muuseumis on väike topiste tuba. Talumuuseumi juures asub parkimisplats koos infostendidega, võimalus telkida, teha lõket ja külakiigel kiikuda. Saab tellida toitu ja kasutada sauna. Aia tagant algab tähistatud õpperada männimetsaga kulgedes üle Miiliaugu luidete Ruunaraipe liivaluideteni, mille lähedal on Valgeraba oma eksootikaga.

Praegused Lubjassaare hooned on põhiliselt ehitatud enne sajandivahetust ja Eesti Muinsuskaitseameti hinnangu kohaselt pakub see arhitektuurset huvi kui Põhja-Viljandimaa taluehitiste näidis XIX sajandi lõpust ja XX sajandi algusest. Eriti väärtuslik on asjatundjate arvates avarate kambritega rehielamu.

Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Ivaski küla, Lubjassaare Telefon 43 58 513; 55 902 964 lindakhler@gmail.com http://www.hot.ee/majamuuseum/
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla Telefon +372 384 9770 georgi@gurud.ee http://www.janeda.ee/muuseum
Järvakandi Klaasimuuseum, Raplamaa, Järvakandi

toimumiskoht

Järvakandi Klaasimuuseum kogub ja tutvustab Eesti klaasitööstuste ajalugu. Lisaks klaasi käsitsi valmistamise ja masinatega tootmise tutvustamisele ning mitmetele vahetatavatele näitustele on avatud ka väike klaasikäsitöökoda. Täielik ülevaade püsiekspositsioonist on võimalik ainult meie giidi toel.

Eesti Vabariik, Rapla maakond, Järvakandi vald, Järvakandi alev, 1. Mai tänav 2a
Eesti Vabariik, Järva maakond, Paide linn, Lembitu puiestee 5 http://www.jarvamaamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Rannu vald, Vehendi küla, Limnoloogia tee 1 anu.metsar@emu.ee http://kalala.emu.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu vald, Äksi alevik, Saadjärve tänav 20 http://www.jaaaeg.ee/
Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Tallinna maantee 17c mtupommiauk@gmail.com
Eesti Vabariik, Saare maakond, Valjala vald, Jööri küla
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Riia tänav 15b http://linnamuuseum.tartu.ee/
KGB teater-kohvik-muuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tule ja hellita oma aju probleemseid piirkondi naeruteraapiaga! Viru tänaval asuv KGB teater-kohvik-muuseum on täiesti uuel kontseptsioonil põhinev meelelahutus- ja söögikoht.

Nõukogude elustiili-muuseumis vaatad Miilitsatari humoorikate kommentaaride saatel, silmad pärani ja suu muigel, milliseid imevidinaid nõukogude inimeste töökad käed valmistanud on.

Seejärel istud ehtsale nõukogude diivanile ja just kui oled jõudnud stand-up koomikute

Miilitsatar Larissa ja Imekauni Med. õe Vassilissa peale kulmud kukla taha imestada, leiad enda eest maitsva pidulaua ehk nõukogude kokakunsti pärlid, ehtsatest nõuka-nõudest muidugi - ning need lausa nuruvad Sind end maitsma.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Riia tänav 15b
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 26
Kadrioru kunstimuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Kadrioru kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis.

Kadrioru kunstimuuseum on ainus väliskunstile pühendatud muuseum Eestis. Siin asub Eesti riigi suurim Lääne-Euroopa ja Vene kunsti kogu (u 9000 kunstiteost 16.–20. sajandist). Kadrioru kunstimuuseumi juurde kuulub ka Mikkeli muuseum, mis säilitab erakoguja Johannes Mikkeli (1907–2006) kingitusena muuseumisse jõudnud maali-, graafika- ja portselanikollektsiooni.
Kadrioru kunstimuuseumil on ulatuslik püsiekspositsioon, mis näitab siinse väliskunsti kogu paremikku. Lisaks toimuvad Euroopa vanemat kunsti ja -ajalugu avavad näitused. Kadrioru kunstimuuseumi ja tema näitusetegevuse eesmärgiks on maailma kunstipärandi tutvustamine, siinsetele kogudele rahvusvahelise konteksti loomine ning vana kunsti vaatamis- ja mõistmisviiside vahendamine. Näituste kõrval tegelevad kunstiajaloo aktuaalsete teemadega ka muuseumi publikatsioonid ja kevadkonverentsid.

Vanema kunsti ja -ajaloo kompetentsikeskusena on Kadrioru kunstimuuseumil lai rahvusvaheline suhtevõrgustik nii Euroopa muuseumide, restaureerimiskeskuste kui ka teadusinstituutidega. Pidevat koostööd tehakse ka Eesti kõrgkoolidega: mitmed muuseumitöötajad on ametis õppejõududena, muuseumis viiakse läbi seminare, loenguid, tudengite praktikaid ja näitusetutvustusi.
Kadrioru kunstimuuseumi hariduskeskus kannab nime Lossikool ning hoolitseb euroopaliku kunstitraditsiooni püsimise eest Eestis. Igal aastal viiakse Lossikoolis läbi enam kui 1200 eritasemelist ja -teemalist ekskursiooni, sadu muuseumitunde lastele, kümneid vahetuvate näitustega seotud laste- ja noorteprogramme ning Laupäevakadeemia loenguid. Lossikooli pereüritustena on tuntud Lossiaia mängud ja Suur maalilaupäev ning sari „Pikad kolmapäevad Kadriorus". Lossikooli egiidi all toimuvad muuseumi giidikoolitused ning sünnipäeva-programmid nii suurtele kui väikestele.

Suure lisaväärtuse annab muuseumile tegutsemine Kadrioru lossis. Eesti uhkeima barokklossi iseloomuga sobivad nii ühised ettevõtmised Kadrioru Pargiga, mis laiendavad muuseumi tegevuse aeda ja parki, kui ka kontserdid ja vastuvõtud.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 37 Telefon (+372) 606 6400 kadriorg@ekm.ee http://www.ekm.ee/kadriorg
Kadrioru lastemuuseum Miiamilla, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Kadrioru lastemuuseum Miiamilla on Kadrioru pargis Tallinna Linnamuuseumi filiaalina 25. septembril 2009 avatud lastemuuseum. 1930. aastatel tegutsenud ja laste paradiisiks kutsutud lastepark võlub oma ajaloolise hoone ning Kadrioru pargi ansamblisse sobiva terviklahendusega. Teemamuuseumi ekspositsioon on lõbus ja mänguline, võimaldades lastel küsida, vaadata, õppida ja pea kõike katsuda. Miiamilla pakub loovat tegevust lastele vanuses 3-11 a ja nende särasilmsetele vanematele.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tänav 21c Telefon (+372) 601 7057 mm@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/miiamilla
Kadrioru loss, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles' eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse.

2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 37
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tänav 16 Telefon (+372) 6413 491 http://www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum
Eesti Vabariik, Harju maakond, Keila vald, Keila-Joa alevik, Pargi allee Telefon +372 5628 8287 info@schlossfall.com http://www.schlossfall.com/
Kiek in de Kök, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577.a. Tallinna teise piiramise kirjelduses kui “Kyck in de Kaeken”. Hiljem käibis mitu nimevarianti: “Kik (Kyk) in de Kok”, “Kiek in die Küche”, “Kickenbeck”, “Pulffer-Thurm Giecken Köck”. 1696.a. esines aga ka torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant “Kiek in de Kök”, mis alamsaksa keeles tähendab “vaata kööki”.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Komandandi tee 2 http://www.linnamuuseum.ee/kok/
Koidula Muuseum, Pärnumaa, Pärnu

toimumiskoht

Koidula Muuseum on Pärnu Muuseumi filiaal.
Muuseumihoone, 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõekoolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja 'Perno Postimehe' toimetus, on ajaloomälestisena kaitse all.

Muuseumi peaülesanne on jäädvustada L. Koidula ja J. V. Jannseni mälestust ja tutvustada püsiekspositsiooni vahendusel maa elu ja tegevust eesti ärkamisaja kontekstis.
Muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida juba 1924. aastast tähistas marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a.1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia.

Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Pärnu linn, Johann Voldemar Jannseni tänav 37 http://www.parnumuuseum.ee/Koidula
Eesti Vabariik, Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga alevik Telefon (+372) 5333 2299, 607 7177 kolga.muuseum@kuusalu.ee http://www.kuusalu.ee/XXX/muuseumi/kolga_muuseum
Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Viljandi linn, Pikk tänav 8 Telefon (+372) 433 3968 http://www.kondas.ee/
Kumu kunstimuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Eesti Kunstimuuseumi peahoone.
Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn, tel: 602 6000, muuseum@ekm.ee
Muuseum on avatud: mai–sept. T–P 11–18; okt.–aprill K–P 11–18

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 34 Telefon (+372) 602 6000 muuseum@ekm.ee http://www.ekm.ee/kumu
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 34 / Valge tn 1
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Kunda linn, Jaama tänav 11
Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäik, Saaremaa, Kuressaare

toimumiskoht

Vanim sissepääs Kuressaare kindluse alale.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov 1 Telefon (+372) 455 7541 muuseum@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/
Kuressaare kindluse suurtükikelder, Saaremaa, Kuressaare

toimumiskoht

Kuressaare kindluse põhjabastioni suurtükitorni keldrikorrus on kasutusel Saaremaa Muuseumi kogudes leiduvate rasketulirelvade hoiu- ja eksponeerimispaigana. Ruumi seinapind leiab suviti kasutamist ajutiste näituste väljapanemispaigana.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov 1 Telefon (+372) 455 7541 raul@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov Telefon (+372) 455 4463 tanja@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php
Kuressaare linnus, Saaremaa, Kuressaare

toimumiskoht

Saaremaa Muuseumi pőhiekspositsiooni asukoht – Kuressaare linnuse konvendihoone – on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, vőimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetumat kontakti minevikuga, tunda keskaja hőngu.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov 1 Telefon +372 455 4463 muuseum@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/
Kuressaare linnuse kapiitlisaal, Saaremaa, Kuressaare

toimumiskoht

Osa Kuressaare linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana kasutatav kapiitlisaal on üks neist.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov Telefon (+372) 455 4463 muuseum@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Käsmu küla, Merekooli tänav 1 http://www.kasmu.ee/
Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Audru vald, Lavassaare alev, Ülejõe tänav 1
Lennusadam, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres. Sadam on tähelepanuväärne rahvusvaheliselt oluliste arhitektuuri- ja ajaloomälestiste – raudbetoonkoorikust vesilennukite angaaride – tõttu. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaaridest on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Vesilennuki tänav 6 Telefon (+372) 620 0545 info@lennusadam.eu http://www.lennusadam.eu/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Alatskivi vald, Rupsi küla http://muusa.ee/
Läänemaa Muuseum, Läänemaa, Haapsalu

toimumiskoht

Muuseumi rajamise mõttest teostumiseni kulus hulk aastaid. 1921. a. kutsuti ellu Haapsalu Kaunistamise Selts (HKS), mis põhikirja kohaselt lubas alustada tööd Haapsalu linna ja ümbruskonna looduse-, ajalooliste ja kultuuriliste iluduste ja väärtuste säilitamiseks ja täiendamiseks. 1924. a. 8. aprilli koosolekul moodusti komisjon muuseumi rajamiseks. Järgmisel päeval läkitati teele HKS-i esimehe Hans Alveri palve riigivanemale rahalise toetuse saamiseks, muu hulgas “… Haapsalu linna rahvateaduslise ning kunsti-muuseumi asutamiseks ja selleks otstarbeks vastava hoone remonteerimiseks”. Seni oli HKS hankinud raha pidude ja korjandustega.

Läänemaa Muuseumi sünnipäevaks sai 19. märts 1929 ning muuseumi esimene väljapanek sai teoks 1930. aasta augustis Haapsalu 650. aastapäeva pidustuste puhul.

Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tänav 2 Telefon (+372) 473 7065 info@muuseum.haapsalu.ee http://www.muuseum.haapsalu.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 56
Eesti Vabariik, Rapla maakond, Juuru vald, Juuru alevik, Muuseumi tänav 1 Telefon (+372) 484 4199 info@mahtramuuseum.ee http://www.mahtramuuseum.ee/
Mart Saare Majamuuseum, Viljandimaa, Suure-Jaani

toimumiskoht

Mart Saare majamuuseum on aastal 1964 avatud muuseum Viljandi muuseumi filiaal.
Muuseumis saab tutvuda helilooja Mart Saare elukäigu ja loometööga. Praegune püsiekspositsioon pärineb aastast 1982, mil tähistati helilooja 100. sünnipäeva.
Muuseumil on kokku 512 säilikut, millest 153 on eksponeeritud, 117 on inventeeritud.

Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Karjasoo küla
Mihkli Talumuuseum, Saaremaa, Kihelkonna

toimumiskoht

Saaremaa läänerannikul, 3 km Kihelkonnalt Kuressaare poole asub Eesti üks omapärasemaid muuseume – Mihkli talumuuseum. Selle rajamiseks ei ole olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Eksponeeritud esemed ja tööriistad on valdavalt valmistatud või kasutamist leidnud selle talu elanike poolt. Mihkli talumuuseumi sünnipäev on 5. veebruar 1959, mil talu viimane omanik Jakob Reht (1886–1969) andis ajaloolise hoonetekompleksi koos enamiku säilinud etnograafilise tarbevaraga tasuta üle toonasele Saaremaa Koduloomuuseumile, jäädes ise vastloodud talumuuseumi esimeseks töötajaks.

Mihkli talu on Viki küla vanimaid majapidamisi. Esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad juba XVIII sajandi esimesest veerandist. 1711. aastal laulatati Wicki Peeter Reedaga ja see abielu panigi aluse talu elanike kaheksapõlvelisele sugupuule. Talu isalt pojale üleandmise kord katkes eesti rahvale keerulistel 1940. aastatel. Perepojad surid noorelt ning sõda ja kollektiviseerimine lõpetasid talu normaalse toimimise.

Ehituste poolest on Mihkli tüüpiline Lääne-Saaremaa talu, mis pakub huvi eeskätt oma mitmekesise hoonestuse poolest. Elumaja ja abihooned on paigutatud ringikujuliselt ümber keskõue, millest osa on eraldatud hirsaiaga ümbritsetud lilleaiaks. Kõikjal talu ümbruses kõrguvad põlised puud, mille küljest varem lõigati lammastele talveks lehiseid. Varasemad õlgkatused on XX sajandil asendatud roogkatustega.

Mihkli Talumuuseumi külastusajad:

2. mai–15. mai K-P 10.00–18.00
16. mai–31. august E–P 10.00–18.00
1. september–15. oktoober K–P 10.00–18.00
Puhkepäevadel külastamine etteteatamisel, tel +372 454 6613, e-post mihkli@muuseum.tt.ee.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kihelkonna vald, Viki küla Telefon (+372) 454 6613 mihkli@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/filiaalid/mihkli-talumuuseum/
Mikkeli muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

1997. aastal avatud Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsioonääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum. Johannes Mikkeli (1907–2006) 16.–20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene, Hiina ja Eesti kunsti kollektsioon, mis on loodud Teise maailmasõja järgsel perioodil Eesti NSV-s, on ilmekas näide kunstikoguja soovist säilitada Nõukogude Liidu valitseva ideoloogia tingimustes vana Euroopa traditsioonilisi väärtusi. Mikkeli maalid, graafika, skulptuurid ja ennekõike portselan on oluliseks täienduseks Kadrioru kunstimuuseumi kollektsioonile. Muuseumi vahetuvate näituste programm keskendub erakogude, aga ka laiemalt kunstikogumisega seotud teemade tutvustamisele ja mõtestamisele, pakkudes erakordset võimalust tutvuda muidu Eesti koduuste taha jäävate aaretega ja tuua esile kunsti kogumise isiklikum pool.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tänav 28 Telefon (+372) 601 3430 kadriorg@ekm.ee http://www.mikkelimuuseum.ee/
Muhu Muuseum, Saaremaa, Muhu

toimumiskoht

Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana.
Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Muhu vald, Koguva küla Telefon (+372) 454 8872 muuseum@muhumuuseum.ee http://www.muhumuuseum.ee/
Muuseum Miia-Milla-Manda, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Miia-Milla-Manda on väike tüdruk. Nii, nagu kõik lapsed, on ka Miia-Milla-Manda üsna uudishimulik. Talle meeldib imestada, küsida, vaadata, katsuda, kuulata, õppida – ühesõnaga uurida kõike põnevat, mis tema tee peale ette jääb. Aga üle kõige meeldib Miia-Milla-Mandale muidugi mängida. Mängida on tore isegi üksinda, aga eriti vahva on mängida koos sõpradega. Miia-Milla-Manda on rõõmus, et on olemas üks koht, kus pole kunagi igav. See on vahva väike torniga kollane maja Kadrioru pargis. Seal saabki aina imestada, küsida, vaadata, katsuda, kuulata, õppida, uurida ja mängida. Selle maja nimi on Muuseum Miia-Milla-Manda. Kõik lapsed on sellesse majja teretulnud. Aga oodatud on kõik need täiskasvanudki, kelle hinges veel pisut last peidus on.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tänav 21c Telefon 6017057; 6017051 mmmm@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/miiamillamanda/
Mõniste Talurahvamuuseum, Võrumaa, Mõniste

toimumiskoht

Tere tulemast Mõnistesse, Eesti vanimasse vabaõhumuuseumisse!

Siin asuvad üksteisest paari sammu kaugusel erinevad ajastud. Saate tutvuda Eesti-Läti piiriala talueluga üle-eelmisest ja eelmisest sajandist ning põigata korraks isegi kiviaega. Saate proovida oma osavust kiviaja vibulaskmises ja lasso heitmises, saagida küttepuid või valmistada köit.

"Vastvalminud", 90-aastases külapoes saab oma ostude summat kokku arvestada arvelaual, puhata jalga ja kinnitada keha. Meie giid ootab teid iga päev kell 10–17.
Lisaks on meilt võimalik tellida väikest einet või külalistetuba koosviibimisteks.

Paku oma perele huvitav õhtupoolik ajaloolises keskkonnas, Mõniste Talurahvamuuseumis.

Eesti Vabariik, Võru maakond, Mõniste vald, Kuutsi küla Telefon (+372) 525 7027 info@monistemuuseum.ee http://www.monistemuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Nunne tänav 8 http://www.nuku.ee/
Narva Aleksandri kiriku muuseum, Ida-Virumaa, Narva

toimumiskoht

Kiriku kellatornis on avatud muuseum nii kunsti- kui ajaloonäitustega. Avatud teisipäevast laupäevani talveperioodil 10-17, suveperioodil (märtsist oktoobrini) 10-18. Sissepääs kirikusaali on tasuta, muuseumisse tasuline.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Narva linn, Kiriku tänav 9
Narva Muuseum, Ida-Virumaa, Narva

toimumiskoht

Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades ning jätkub siin, taastatud ruumides avatud näituste ja Narva Muuseumi ekspositsiooniga.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Narva linn, Peterburi maantee 2 Telefon (+372) 359 9245 info@narvamuuseum.ee http://www.narvamuuseum.ee/
Narva Muuseumi Põhjaõu, Ida-Virumaa, Narva

toimumiskoht

Põhjaõu Narva Muuseumi katse taasluua ajalugu, täpsemalt vara-uusaega ehk perioodi, mida Läänemerd ümbritsevates maades nimetatakse tollase suurvõimu järgi ka Rootsi ajaks. Põhja-Eestis ja Narvas kestis see aeg 1581-1704. Praegu tegutsevad Põhjaõues käsitöökojad, rahavahetaja ja hooajati ka turg, kuid vaimusilmas näeme siin tervet varauusaegset linnakvartalit koos kõige sinna juurde kuuluvaga – majade ja nendes majades elavate inimestega, rekonstrueeritud nii loomutruuna, kui tänapäeval vähegi võimalik.

Tahame, et külaline, kes tuleb Põhjaõues toimuvat uudistama, satuks hetkega ajas tagasi 300-400 aastat, otse ajaloo keskele, kus toimetavad inimesed, kes teavad maailma sellisena, nagu ta siis oli, kes kannavad tolle ajastu riideid, ja elavad ning töötavad ruumides, mis on sisustatud nii, nagu need võisid 17. sajandil välja näha. Tahame, et Põhjaõu oleks nagu eriline ekskursioonibuss, mis ei sõida ruumis, vaid ajas. Kui see täna veel nii ei ole, siis usume, et Teie abiga saab see unistus ükskord teoks.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Narva linn, Peterburi maantee 2 pohjaou@narvamuuseum.ee http://www.narvamuuseum.ee/pohjaou/?next=teadus2010&menu=est
Narva Muuseumi kunstigalerii, Ida-Virumaa, Narva

toimumiskoht

Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades ning jätkub siin, taastatud ruumides avatud näituste ja Narva Muuseumi ekspositsiooniga.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Narva linn, Vestervalli tänav 21
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lossi plats 11/Lühike jalg 9a
Niguliste muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones ning kus saab kirikukunsti nautida selle ajaloolises kontekstis. Kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke maalitud „Surmatants" 15. sajandi lõpust. Suure osa Niguliste väljapanekust moodustab reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Muuseumis näeb ka kiriku ajaloolist lühtritekogu ning kesk- ja varauusaegseid hauaplaate. 2001. aastal avatud Hõbedakambris asub valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, mille tähelepanuväärsema osa moodustab Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Niguliste tänav 3 Telefon (+372) 631 4330 niguliste@ekm.ee http://nigulistemuuseum.ee/et/
Eesti Vabariik, Võru maakond, Meremäe vald, Obinitsa küla http://www.obinitsamuuseum.ee/
Okupatsioonide Muuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

2003. aastal avatud Okupatsioonide Muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord N. Liidu poolt.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Toompea tänav 8 Telefon (+372) 668 0250 muuseum@okupatsioon.ee http://www.okupatsioon.ee/
Olustvere Mõisa Viinaköök, Viljandimaa

toimumiskoht

Olustvere Mõisa Viinaköögis tegutseb klaasi- ja keraamikakoda ning on kaks kunsti näitusesaali ning väike muuseumi osa. Talvel avatud T-L 10.00-17.00 suvel kõik päevad.

Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Olustvere alevik, Rataskaevu tänav 7 Telefon kaiepungas@gmail.com http://www.olustveremois.ee/index.php?pg=2
Oskar Lutsu Majamuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Oskar Lutsu majamuuseumist saab infot ja emotsioone mehest, kes andis eesti rahvale surematu jutustuse "Kevade" ning oli omamoodi Tartu põhipürjel, elades üheaegselt legendiga endast.

O. Lutsu kodu toob esile tema teoste tegelaste mõju eestlaste rahvusliku enesetunnetuse ja omapära teadvustamisel ning edendab väärtuskasvatust kirjaniku elunägemuse põhjal.

Muuseumis saab külastada näitusi, tellida ekskursioone, haridus- ja sünnipäevaprogramme. Muuseum korraldab ettekandepäevi, kirjanduslikke konkursse ja viktoriine, kontserte, luule- ja teatriõhtuid ning rahvalikke üritusi, mis kevaditi toimuvad aias.
Traditsioonilised on 7. jaanuaril ja 23. märtsil kirjaniku sünni- ja surma-aastapäeva tähistamine, keelemängud "Nööbid on ära" enne emakeelepäeva, aiapäevad maikuu teisel poolel ja Tammelinna päevadel osalemine septembris.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Riia tänav 38 Telefon 746 1030 liivi@oluts.tartu.ee http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=5
Otepää Talispordimuuseum, Valgamaa, Otepää

toimumiskoht

2004. aasta lõpul asutasid kultuuriministeerium, Otepää vald ja suusaliit sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus, mille üheks suuremaks ettevõtmiseks on kujunenud Tehvandi spordikompleksi igakülgne väljaarendamine. 2006. aastal pöörduti sihtasutusest esimest korda Eesti Spordimuuseumi poole, saamaks ekspertnõu uude staadionikompleksi muuseumi rajamiseks. Konkreetsed tegevused algasid 2009. aasta sügistalvel, mil spordimuuseumil valmisid nii uue muuseumi ekspositsiooni kontseptsioon kui ka avamiseni jõudmise ajakava. Kogu muuseumi kontseptsiooni kujundamisel lähtuti Otepää kui Eestimaa talvepealinna kuvandist, samuti uue kompleksi polüfunktisonaalsest sisust ning leiti, et uus muuseum ei ole mitte ainult suusamuuseum, vaid talve ja spordi muuseum ehk siis Otepää Talispordimuuseum, millest saab ühtlasi Eesti Spordimuuseumi esimene filiaal.

Eesti Vabariik, Valga maakond, Otepää vald, Nüpli küla Telefon (+372) 766 3670 jana@spordimuuseum.ee http://www.spordimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Kastani tänav 38 http://www.paberimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Vaimastvere küla
Paks Margareeta, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Muuseumikülastajat ootab rännak Eesti meresõidu ning kalanduse ajalukku algusaegadest kaasajani. Erilise tähelepanu all on erinevad laevamudelid, mis pakuvad vaatamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele merendusfännidele.

Muuseumi ekspositsioon paikneb neljal korrusel ning hea ilmaga on pea kohustuslikuks torni katusel paikneva vaateplatoo külastamine, kust avaneb eripärane vaade sadamale, lahele ja vanalinnale.

Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - Käsmu Merekoolil olnud õppepurjekat ning vaadata tõtt ainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum lühiajaliste näituste tarbeks.

Alles teisel korrusel olles saab õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin räägime loo eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel ja esimestel sammudel aurulaevanduse vallas kuni pöördeliste sündmusteni I maailmasõja ja Vabadussõja ajal.

Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920ndate algusest 1990ndate lõpuni. Loomulikult ei pääse mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kogu eesti rahvast puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994. aastal.

Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja või kujutada end elama BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli.

Sisehoovis paikneb arhailiste ankrute väljapanek ning Paksu Margareeta katuselt avaneb väga hea vaade sadamale ja vanalinnale. Lisaks on muuseumi fuajees avatud ka väike kohvinurk ning muuseumipood kingituste ja suveniiridega.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Pikk tänav 70 http://www.meremuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Palamuse vald, Palamuse alevik, Köstri allee 3 info@palmuseum.ee http://www.palmuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kalaranna tänav 2a
Peeter I majamuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Peeter I maja ehk keisri „vana palee“ on üks vanimaid Tallinna muuseume. Selle hoone koos ulatusliku maa-alaga ostis Peeter I aastal 1714 raehärra von Drentelnilt. Muuseumi uhkuseks on ehtsad interjööri esemed, mis ümbritsesid Peeter I ja tema abikaasa Katariinat nende Tallinnas viibimise ajal. Alates 1806. aastast tegutseb maja avaliku muuseumina. Tänapäeval on see Tallinna Linnamuuseumi filiaal ning Kadrioru lossi- ja pargiansambli lahutamatu osa.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Mäekalda tänav 2 Telefon +372 6013136 peetri@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/peetrimaja
Porkuni Paemuuseum, Lääne-Virumaa, Tamsalu

toimumiskoht

Porkuni järve keskel asuvale saarele rajati 1479. aastal linnus, mis hävis juba üsna ammu, Liivi sõja (1558-1583) ajal. Järele jäi vaid väravatorn. Aastasadu Porkuni mõisa juurde kuulunud torni on säilitamise huvides renoveeritud.
Peale II Maailmasõda kuulus torn Porkuni koolile. Torni 500 aasta juubeliks (1979) remonditi torn tolleaegse koolidirektori eestvõttel ja Eesti Kurtide Ühingu rahadega. Renoveeritud torn võeti kasutusele kooli puhkeruumina. 1991. aastal koostati siin väljapanek kurtide õpetamise ajaloost Eestis, 4. juunil 1992 lisandus Marko Pomerantsi ettevõtmisel paenäitus.

Läbi torni viie korruse on võimalik saada ülevaade Eesti rahvuskivist – paekivist. Ekspositsioon tutvustab paekivi tekkelugu, kivistisi, levikut ja kasutust. Siin on rikkalik kollektsioon paenäidiseid üle Eesti. Torni tipus asub vaateplatvorm. Siit saab heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.

Paemuuseum on sobiv koht täiendavate teadmiste saamiseks nii kooliõpilastele kui ka tudengitele. Huvilistel on võimalik ise paekivinäidiseid uurida ja töödelda ning kivistisi määrata. Asjakohast infot jagavad giidid, kes tutvustavad ekspositsiooni ja Porkuni kultuuriloolisi paiku.

Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Tamsalu vald, Porkuni küla, Lossi tänav 1
Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Pärnu linn, Aida tänav 3 Telefon +372 443 0585 info@parnumuuseum.ee http://www.parnumuuseum.ee/
Pärnu Muuseum, Pärnumaa, Pärnu

toimumiskoht

Pärnu Muuseum kolis 2011. aastal ümber uude, renoveeritud aidahoonesse, kus 25. mail 2012 avati külastamiseks uus püsinäitus "11 000 aastat ajalugu - Elamusi vanast ajast".

Pärnu Muuseumi väljapanek ulatub kiviajast kaasaega ning möödunud aastatuhandete ja sajandite hõngu on võimalik tunda läbi paljude ehtsate esemete, uute teadmiste, mängude ja elamusnurkade.

Lisaks püsiekspositsioonile on muuseumis 649 ruutmeetrit näitusepinda, kus toimuvad vahelduvad näitused.

Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Pärnu linn, Aida tänav 3 Telefon (+372) 443 0585 info@parnumuuseum.ee http://www.parnumuuseum.ee/
Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnumaa, Pärnu

toimumiskoht

Esimene kaasaegse kunsti muuseum on asutatud 1992. aastal Pärnus.
Algusaastatest alates oleme tegelenud aastaringse näitustegevusega Pärnus, ning alates 2006. aastast ka suviti Viljandis.

Meie kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose ning videoteegis üle 1200 dokumentaalfilmi.

Eesti vabanemisel võõrvõimu alt sai meie kunstielu üheks esimeseks pääsukeseks Uue Kunsti Muuseumi loomine Pärnus. Algselt Chaplini kunstikeskusena, edasi juba kunstimuuseumina, on UKM kogunud tuntust üle Euroopa. Meie kollektsioonis on mitu tuhat visuaalkunsti teost: maale, fotosid, filme, graafikat, skulptuure kogu suurest maailmast. Enamik teoseid on kogusse annetatud.

Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Pärnu linn, Esplanaadi tänav 10
Põlevkivimuuseum, Ida-Virumaa, Kohtla-Järve

toimumiskoht

Aastast 1966 tegutseb Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, mis on vormilt akadeemiline muuseum. Külastajatel on võimalus tutvuda püsiekspositsiooniga, mis kajastab põlevkivi, kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalugu ning tänapäeva.

Muuseumi fondides on uurijate käsutuses üle 27000 säiliku, kus majandusajaloo kõrval on ka üle 600 kunstiteose, neist vanimad 1920-ndatest aastatest.

2006.aasta mai kuust alustati fondide digitaliseerimisega, 2007.aastal alustatakse digitaalse andmebaasi loomisega ning ilmub Põlevkivimuuseumi koduleht.

Alates 01.oktoobrist 2006.a koondati Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi nime alla mitmed seni eraldi tegutsenud näituste korraldamisega tegelenud üksused nagu Kohtla Järve Valge Saal (endine Linnagalerii) mille põhiülesanne on kunstinäituste korraldamine koostöös Kohtla-Järve linna Kunstnike Ühendusega ja ka Vene Muuseumi Virtuaalne filiaal, mille põhiülesanne on virtuaalsete ekskursioonide korraldamine. Hetkel videoteegis üle 50 ühiku Vene ja maailma kunstipärandist. Oktoobrist 2006 alustati valmisprogrammide tõlkimisega eesti keelde ning samas on alustatud kontaktiotsinguid teiste Euroopa muuseumidega videoteegi täiendamiseks. Aktiivselt tehakse koostööd linna koolidega ning koolide kunsti- ja infotehnoloogia õpetajatega.

Alates 2007.aastast asub Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Kukruse alevikus. Antud koht on sümboolne, sest just Kukrusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist ning teiseks olulisemaks faktoriks on asukoht Tallinn-Peterburi maantee vahetus läheduses.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Tuuslari tänav 18a Telefon (+372) 332 1353 helgi.kopliorg@pkm.ee http://www.pkm.ee/
Eesti Vabariik, Jõgeva maakond, Põltsamaa linn, Lossi tänav 1b Telefon +372 7751390 muuseum@poltsamaa.ee http://muuseum.visitpoltsamaa.com/
Põlva Talurahvamuuseum, Põlvamaa, Kõlleste

toimumiskoht

Kalju Kermas(1929-1989) kandis muuseumi rajamise mõtet oma hinges juba aastaid, otsides sellele sobivat paika. Sellise koha, Karilatsi koolimaja, pakkus välja elu ise – kool suleti 1972. aasta kevadel – ja korras hooned koos maa-alaga olidki olemas.
Muuseumi rajamise esimene päev oli lörtsisajune esmaspäev 4. oktoober 1971. Sama aasta sügisel algas muuseumi maa-ala kujundamine ja pargi rajamine.

Teine mõte, mida muuseumi looja Kalju Kermas kandis, oli rajada muuseum rajooni koolide ja õpilaste ühistööna selleks, et "iga noor inimene tunnetaks oma kohta ühiskonnas ja elus. Et noorel kujuneks algatusvõime, vastutustunne ja oskus nautida tööilu ning loomingulist rõõmu".
Muuseumi rajamisel tegid õpilased palju mitmesuguseid ehitustöid, ainuüksi sindlikatust löödi üle 1000 m ².
Kooliõpilased ehitasid muuseumi territooriumile kaheksa hoonet, valmistati betooni, värviti seinu, pandi põrandaid, ehitati mätastest ojatammi jpm. Suur töö oli ka endise võsastunud metsa muutmine parkmetsaks.
Peaaegu kõigil üheksal muuseumi rajamise aastal osalesid töödes Kanepi, Põlva, Räpina, Hanikase, Kauksi, Leevaku, Mooste, Matsuri, Peri, Põlgaste, Tilsi, Valgjärve ja Vastse-Kuuste koolid, kuid muuseumi rajamisest ei jäänud kõrvale ükski Põlva rajooni kool.
Kokku tehti muuseumi rajamisel neil aastail ühiskondlikus korras 42632 töötundi (neist 34115 õpilaste poolt). Seega võime öelda, et Karilatsi muuseum on valminud õpilaste kätetööna.
Muuseumi algusaastatel olid oma näpunäidetega abiks Elva Koduloomuuseumi direktor Kaljola Kirt, professor Jüri Kuum, Jaan Eilart jpt. Oma abikäe andsid ka majandid ja ettevõtted.
1978. aasta lõpupäevadel jõuti lõpuks nii kaugele, et rajatavale muuseumile kinnitati koosseis (direktor, teaduslik töötaja ja tööline) ning 1979. aastal moodustati muuseumi teaduslik nõukogu. Muuseum läks üle riiklikku muuseumidevõrku ja sai nimeks Põlva Talurahvamuuseum.

Eesti Vabariik, Põlva maakond, Kõlleste vald, Karilatsi küla Telefon (+372) 797 0310 muuseum@polvamaa.ee http://www.polvatalurahvamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Pikk tänav 50 http://www.svm.ee/
Rakvere linnus, Lääne-Virumaa, Rakvere

toimumiskoht

Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis.
Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rüütlid, kellele linnus oli heaks hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka.

Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks.
Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere ordulinnuses asub tänapäeval SA Virumaa Muuseumid filiaal.

Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Vallimägi linnus@svm.ee http://www.svm.ee/
Rannarahva Muuseum, Harjumaa, Viimsi

toimumiskoht

Rannarahva Muuseumi missiooniks on koguda, hoida, uurida ja tutvustada ranniku ja saarte kalurikülade materiaalset ja vaimset kultuuri. Muuseumi huviorbiiti jääb kõik kalastuse, paadiehituse ja hülgepüügiga seonduv, nii esemed kui teave, samuti randlaste vaimne kultuur läbi aegade. Kavas on välja arendada suur ülevaatlik väljapanek, mis valgustaks võimalikult mitmekülgselt kalandust ja rannakultuuri, läheneks Eesti ajaloole ja identiteedile seni vähe valgustatud küljest.

Rannarahva Muuseum asub Viimsi vanas koolimajas. 2005 avati siin esimene osa püsiekspositsioonist Muinasajas piki rannajoont. Teisel korrusel on näitusepind rannarahva ajaloo ja praeguse tegevuse tutvustamiseks – võrgud, paadivinnad, paadid, fotod, stendid ja tublisti mõnusat merelõhna.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, Nurme tee 3 Telefon (+372) 606 6941 info@rannarahvamuuseum.ee http://www.rannarahvamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Sadama tänav 31 http://www.aiboland.ee/
Eesti Vabariik, Võru maakond, Meremäe vald, Rokina küla muuseum@meremae.ee
Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Põlvamaa, Räpina

toimumiskoht

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisat ja kihelkonda, linna ajalugu, aiandusharidust ning Euroopa üht vanimat paberivabrikut. Muuseum asub endises mõisahäärberis, Sillapää lossis. Jalutuskäik lossi pargis ja Räpina Aianduskooli kollektsioonaias pakub meeldivaid elamusi.

Eesti Vabariik, Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn, Pargi tänav 28 Telefon (+372) 796 1661 muuseum@rapina.ee http://www.rapina.ee/muuseum
SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, Valgamaa, Valga

toimumiskoht

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon on omanäolisemaid
militaarteemaparke , mis keskendub kodanikukasvatusele, riigikaitse- ja siseturvalisuse teemadele.

Oma ajalugu ja tänapäeva tegemisi tutvustavad Eesti Kaitsevägi, Kaitseliidu malevad,KAPO,Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti ja Läti Päästeteenistus, Läti Politsei. Lisaks veel väljapanekud Vabadussõja, Väikese- Emajõe 1944.a. lahingute ja nõukogude armee teemadel. Kõike seda täiendab rikkalik valik relvi läbi aegade.

Arendatavas teemapargis saab vaadata nõukogude sõjatehnikat (tank T-34, soomukid jm. masinad), ronida metsavennapunkrisse ja helikopterisse Mi-8, istuda püstkojas lõkke ääres. Jõudu ja osavust saab proovida sõjalis- sportlikul takistusribal ( näit. harjutused „miiniväli“, „dzunglirada“, „Tarzani hüpe“, võrkseinal ronimine, 50 m õhulend jms.).

Muud teenused tellimisel: soomukiga sõit, airsoft , spordisaal, puhkekompleks (saun, piljard, kaminasaal, ööbimisvõimalus kasarmus, õppeklass laskesimulaatoritega, muuseumitunnid, loengud, ruumid ja programm laste sünnipäevadeks ning asutustele perepäevadeks, ekskursioonid Valga linnas ja lähiümbruses.

Külastajate teenistuses on erialakirjanduse raamatukogu. Muuseumipoes leiavad huvilised kirjandust, suveniire ja vanavara.

Eesti Vabariik, Valga maakond, Valga linn, Pikk tänav 16a valga@isamaalinemuuseum.ee http://www.isamaalinemuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tänav 2 http://www.salm.ee/
Saaremaa Muuseum, Saaremaa, Kuressaare

toimumiskoht

Saaremaa Muuseum on Eesti vanimaid (asutatud 1865) ja suurimaid muuseume, mida igal aastal külastab 70–80 tuhat inimest. Maakonnamuuseumina on see üks peamisi Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitajaid ja tugevdajaid. Selle identiteedi oluliseks osaks on Kuressaare linnus-kindlus kui maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis ja Eesti üks olulisemaid turismiobjekte, mida muuseum mõtestatult eksponeerib, jutustades selle lugu laiale maailmale.

Muuseumi tuumikuks on 14.–15. sajandil rajatud piiskopilinnus, kus näeb mahukaid püsinäitusi Saaremaa loodusest (3 saalis), vanemast ajaloost (3 saalis) ja lähiajaloost (7 saalis), mitmesuguseid ajutisi näitusi, korraldatakse kontserte, teatrietendusi, stiliseeritud “piiskopi pidusööke” jm. üritusi.

KülastajaleLinnust ümbritsev 14.–19. sajandil kujunenud kindlus on omapärane militaararhitektuuri vabaõhumuuseum, kus saab tutvuda kaitserajatiste arenguga läbi aegade.

Kindluse lõunabastioni Püssirohukeldris on suvehooajal avatud 1941. a. kommunistlikku terrorit kajastav püsinäitus, põhjabastioni Suurtükikeldris ajalooliste relvade väljapanek ja kunstinäitused. Läänebastioni neljas keldris tegutsevad ajaloolise hõnguga käsitöökojad, põhjabastioni alumisel flangil on taastatud ajalooline suurtükipositsioon.

Eesti Vabariik, Saare maakond, Kuressaare linn, Lossihoov 1 Telefon (+372) 455 4463 muuseum@muuseum.tt.ee http://www.saaremaamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Põlva maakond, Värska vald, Saatse küla saatse@setomuuseum.ee http://www.setomuuseum.ee/
Sagritsa Muuseum, Lääne-Virumaa, Vihula

toimumiskoht

Karepa Kalame talu oli kunstnik Richard Sagritsa kodu, mis hiljem suvilaks muutus. Ateljees on välja pandud tema maalid ja näitus on ka elutoas.

Terve maja näeb välja ehe ja huvitav. Eriline võlu on silmuköögil, kus sügisel silme röstitakse. Selja jões, mis majast vaid mõne meetri kaugusel, leidub neid piisavalt. Erilised männid ja lähedalasuv meri annavad kohale oma väärtuse. Kunsti kohtab talus igal sammul ja tänaseks on hoovil kolm skulptuuri: “Molbert”, “Silm” ja “Haigutav kunstnik”.

Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Karepa küla Telefon (+372) 5387 8897 sagritsamuuseum@svm.ee http://www.svm.ee/
Seto Talumuuseum, Põlvamaa, Värska

toimumiskoht

Seto Talumuuseum on aastal 1998 Värskas avatud muuseum, mis tutvustab setude talurahvakultuuri.
Muuseumis eksponeeritakse muu hulgas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluarhitektuuri, vanu tööriistu, käsitööd.
Muuseum korraldab mitmeid setude kultuuri tutvustavaid üritusi, nt setu pitsipäevad, folklooriõhtud, setu toitude valmistamine.

Eesti Vabariik, Põlva maakond, Värska vald, Värska alevik, Pikk tänav 40 Telefon (+372) 796 4678, 505 4673 info@setomuuseum.ee http://www.setomuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Kajaka tänav 17a http://sillamae-muuseum.ee/
Eesti Vabariik, Rapla maakond, Märjamaa vald, Veski küla Telefon (+372) 489 7764 sillaotsa@velise.ee http://www.velise.ee/muuseum
Soera Talumuuseum, Hiiumaa, Pühalepa

toimumiskoht

Soeras on säilinud peaaegu kõik vanale talule iseloomulikud jooned: pikk rehielamu, avar õu, aidad, paargu, kelder ja mõnus suitsusaun. Tõsi, laudavaremeist on uutes oludes kerkinud söögimaja ning vanadest põldudestki pole suurt midagi näha. Elumaja keskne osa – rehetuba pärineb 19. sajandi keskpaigast, kambrid sama sajandi teisest poolest. Selle Hiiumaal üsna tüüpilise rehielamu näitel saab hästi jälgida maarahva elujärje muutumist – rehetuba on veel korstnata, peretoa pool juba korstna ja laudpõrandatega. Praegu saab muuseumis lisaks arhailistele hoonetele tutvuda endisaegsete töö- ning tarberiistadega, uurida, kuidas inimesed nii lühikestesse vooditesse ära mahtusid või mismoodi Hiiumaal kangast vanutati, mehi kõrtsist koju sikutati ning lapsi kasvatati. Talupiirist väljaspool seisab avar uuema aja tõllakuur suuremate töö- ning sõiduvahenditega.

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Pühalepa vald, Palade küla http://www.soeratalumuuseum.eu/
Sõru Muuseum, Hiiumaa, Emmaste

toimumiskoht

Sõru muuseum asub Emmaste vallas Pärna külas ja kuulub Sõru Merekeskuse kompleksi. Muuseum on loodud proua Milvi Vanatoa eestvedamisel eesmärgiga koguda ja säilitada paikkonnale iseloomuliku merekultuuri pärandit ja traditsioone.
2006. aastal sai muuseumihoone täielikult renoveeritud ja lisaks püsiekspositsioonile on nüüd kolm saali vahetatavate näituste korraldamiseks. Maja teisel korrusel on seminariruum 20-le inimesele, kus on võimalik korraldada ümarlaudu, õppepäevi ja muid väiksemaid sündmusi.
Alates 8. juulist 2008.a. on Sõru muuseum Emmaste valla allasutus.
Traditsiooniliste üritustena toimuvad muuseumi kaasabil Sõru Merekeskuses Puulaevade pidu ja Sõru käsitöö-ja kunstipäevad.

Eesti Vabariik, Hiiu maakond, Emmaste vald, Sõru küla muuseum@emmaste.hiiumaa.ee
Eesti Vabariik, Põlva maakond, Veriora vald, Süvahavva küla
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Akadeemia tee 1
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tänav http://linnamuuseum.ee/lastemuuseum/en/
Tallinna Linnamuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele - kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Vene tänav 17 Telefon (+372) 615 5180 info@linnamuuseum.ee http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/
Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Tallinna Linnamuuseumi Lastemuuseum asub Tallinna vanimas eeslinnas Kalamajas, arhitekt H. Johansoni projekteeritud funktsionalistlikus eramus (ehit. 1932-1934).

Muuseumi kahel korrusel võib näha mänguasju, mille vanus ulatub keskajast tänapäevani. Vanimateks eksponaatideks on väike nahkpall 15. saj. ja moenukk 18. saj. I poolest. Ekspositsioon tutvustab laste mängumaailma läbi aegade: välja on pandud nukud ja nukumööbel, autod, rongid, laevad, mänguloomad, lauamängud, lasteraamatud, postkaardid jm.

Lisaks püsiekspositsioonile korraldame näitusi erinevatel mängkultuuri teemadel või eksponeerime erinevate aegade mänguasja, muuhulgas üha sagedamini ka kaasaegset nukukunsti.

Lastemuuseum ei ole ainult vanade mänguasjade kodu. Külla tulnud lapsed saavad mängida mängunurgas, ehitada legodest, vaadata raamatuid ning meisterdada koos juhendajaga.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tänav 16 Telefon (+372) 641 3491 laste@linnamuuseum.ee http://www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tänav 29a Telefon +372 6080016 info@vemu.ee http://www.vemu.ee/
Tallinna Vene Muuseum sihtasutus, Harjumaa, Tallinn

toimumiskoht

Sihtasutus Tallinna Vene Muuseum uurib ja levitab teadmisi vene kultuurist Eestis, loob tingimused Eesti vene kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks ja eksponeerimiseks.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Pikk tänav 29a Telefon (+372) 608 0016, 608 0017 info@vemu.ee http://www.vemu.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva maantee 29 Telefon (+372) 640 9202
Tartu Kunstimuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Kunstimuuseumi asutamise mõte tekkis 1938. aasta kevadel, kunstiühingu "Pallas" 20. aastapäeval. Esialgse plaani kohaselt pidi iga liidu liige kinkima muuseumile vähemalt ühe töö. Konkreetsete sammudeni jõuti 1940. aastal, mil 26. veebruarist kuni 10. märtsini korraldati Kõrgema Kunstikooli "Pallas" ruumides tulevase muuseumi kunstikogu alusvara tutvustav näitus (124 teost). Tartu Kunstimuuseum moodustati Tartu Linnavalitsuse otsusega 17. novembril 1940.a. asukohaga Suurturg 3 (praegu Raekoja plats 3). Sõja keerdkäikudes liikusid muuseumi varad mitmeis erinevais hooneis ja evakuatsioonipaikades. Alates 1945.a. novembrist hakati muuseumi tarbeks ümber ehitama elumaja aadressil Vallikraavi 14, mis avas oma uksed 2. mail 1946.a. Praegu paiknevad selles hoones muuseumi kogud ja teadustöötajate tööruumid.

1988. a. sai Tartu Kunstimuuseum oma kasutusse poola restauraatorite poolt renoveeritud hoone aadressil Raekoja plats 18, "viltuse maja". See on klassitsistlik, Pisa torni kombel viltuvajunud hoone, milles muuseum eksponeerib püsinäitust eesti kunstist ja väiksemaid vahelduvaid näitusi. Siin toimuvad ka kontserdid, loengud ja muud üritused.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Raekoja plats 18 Telefon (+372) 744 1920 http://www.tartmus.ee/
Tartu Laulupeomuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

19.sajandi esimesel poolel klassitsistlikus stiilis ehitatud hoone on kultuurimälestis ning
eesti kultuurile olulise tähendusega maja. Siin tegutses aastail 1870-1903 Vanemuise Selts, kes pani aluse eesti laulupidude traditsioonile. Hoones leidsid kodu ja korraldasid oma üritusi ka teised rahvuskultuuri kujunemist oluliselt mõjutanud ühendused: Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts. 1870. aasta 24. juunil etendati siin Lydia Koidula rahvatükki "Saaremaa onupoeg", millega pandi alus Eesti rahvuslikule teatrile.

Hoonet ümbritsevas aias toimusid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Vanemuise Seltsi korraldatud rahvapeod, millest võttis parematel aastatel osa ligi 10 000 inimest.

19. oktoobril 2007 Vanemuise Seltsi vanas majas avatud Tartu Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti laulupidudest, mis kannab nime "Laulu võim".
Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. "Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.

Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus.

Laulupidude mõtte algataja, literaat J. V. Jannseni pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Jaama tänav 14 Telefon (+372) 746 1020 laulupeomuuseum@katarina.ee http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=3
Tartu Linnamuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Linnamuuseum on koht, kus saab tutvuda Tartu mitmekesise ajalooga, avastada mõnd vähemtuntud seika või üksikasja. Muuseumi eesmärk on olla Tartu mälu kandja.

Muuseumis saab külastada näitusi ja tellida ekskursioone, samuti annab muuseum välja trükiseid ning korraldab ettekandepäevi. Traditsiooniks on kujunenud linna-ajaloo päevad muuseumi sünnipäeval, 31. oktoobril. Lastele pakume muuseumitunde, juturetki, mitmeid töötubasid, aga ka võimalust korraldada muuseumis sünnipäev.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Narva maantee 23 Telefon (+372) 746 1901 info@katarina.ee http://linnamuuseum.tartu.ee/
Tartu Mänguasjamuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu vanalinna südames, vanaaegses puuhoones asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist.
Püsiekspositsioonis on väljas mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud, lisaks eksponeeritakse kunstnikunukke, maailma rahvaste suveniirnukke ja soome-ugri traditsioonilisi mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba ning tegelusvõimalusi pakuvad ka ekspositsiooniruumid. Muuseumis korraldatakse vahetatavaid näitusi ja lasteüritusi.

Alates 2005. aasta lõpust on avatud õuemaja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis valminud nukufilmide tegelasi, samuti pakutakse lastele filmiõpetuse programmi.
2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumi teatrimaja Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegelustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja teatrinukkude muuseum, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lutsu tänav 8 Telefon (+372) 746 1778 muuseum@mm.ee http://www.mm.ee/
Tartu Tähetorn, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lossi tänav 40 http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/tahetorn
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum tutvustab teaduse ja ülikoolihariduse ajalugu 17. sajandist tänapäevani.

Muuseum asub Toomemäel. Siin on muuseumi käsutuses mitmed 19. sajandi alguses ehitatud ülikoolihooned – toomkiriku varemete kooriosasse rajatud kunagine ülikooli raamatukogu, tähetorn ja osa vanast anatoomikumist (hetkel renoveerimistööde tõttu suletud).

Külastajatele on avatud püsiekspositsioon ja näitused ning kevadest sügiseni saab külastada toomkiriku torne, mille säilinud osa tippu on rajatud vaateplatvormid. Muuseumitundides saavad õpilased uusi teadmisi läbi praktilise tegevuse. Uurijate käsutuses on muuseumikogu, mis on Eestis ainus omataoline. Muuseumi valge saal on üks Tartu esindussaale.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kuulub ülikooli asutusse Tartu Ülikooli Muuseumid, kus tegutseb koostöös teiste ülikooli muuseumidega – kunsti- ja loodusmuuseumiga.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lossi tänav 25 Telefon (+372) 737 5674 ajaloomuuseum@ut.ee http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

1803. aastal ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum loodi loengute ilmestamiseks ja üliõpilaste kunstimaitse arendamiseks. Esimene direktor professor Karl Morgenstern (1770-1852) pani aluse universaalmuuseumile, mille kogud olid valgustusajastule iseloomulikult mitmekesised. Koguti gravüüre, maale, joonistusi, Egiptuse ja Idamaade muistisi, münte ja gemme ning nende kipsist jäljendeid, antiikkunsti originaale ja koopiaid. 19. sajandi keskel spetsialiseeriti muuseum ainult antiikkunstile ning kogudesse lisandus arvukalt antiikkeraamikat ja kreeka skulptuuride kipsvalandeid. 1862. aastal avati muuseum laiemale publikule ja ta omandas suurema tähenduse. Alates 1868. aastast paikneb muuseum ülikooli peahoone vasakus tiivas, mil maaliti ka pompei stiilis interjöör. 1919-1998 kandis muuseum Klassikalise Muinasteaduste Muuseumi nime. 1998. aastast oleme taas Tartu Ülikooli Kunstimuuseum ning lisaks antiikkunstile saab vaadata näitusi muuseumi teistest kogudest või kaasaegsest eesti kunstist.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Ülikooli tänav 18 Telefon (+372) 737 5384 kmm@ut.ee http://www.ut.ee/artmuseum/
Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Ülikooli botaanikaaed on mõnus paik mõtisklemiseks, avastamiseks ja õppimiseks, aga ka ürituste korraldamiseks.

Kasvuhooned on avatud iga päev kell 10.00-17.00.
Aed on avatud iga päev kell 7.00-19.00 (16. oktoober - 14. aprill) või kell 7.00-21.00 (15. aprill - 15. oktoober).

Täispilet maksab 3 eurot, sooduspilet üliõpilastele ja pensionäridele 2 eurot, õpilastele 1 euro, perepilet 6 eurot.

Avamaakollektsioonid külastamine on tasuta.

Giid ettetellimisel.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lai tänav 38 Telefon (+372) 737 6180 botaed@ut.ee http://www.botaanikaaed.ut.ee/
Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsinäitus "Maa. Elu. Lugu" ühendab geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia. Tule uudista Eesti suurimaid trilobiite ja Devoni ajastust pärit rüükala, tutvu inimese eellastega ning sädelevate mineraalidega. Elurikkuse saalis saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eestist püütud šaakaliga. Elumustrite saalis pakuvad avastamisrõõmu Tartu meridiaanil paiknevaid kooslusi kujutavad dioraamid ja elavnurk.

TÜ loodusmuuseum korraldab näitusi ja üritusi, koolidele pakutakse õppeprogramme.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Vanemuise tänav 46 Telefon (+372) 737 6076 loodusmuuseum@ut.ee http://natmuseum.ut.ee/
Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lossi tänav 25
Tartu Ülikooli muuseumid, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu Ülikooli muuseumid on rikkalike kogudega suurt avastamisrõõmu pakkuvad paigad. Ülikooli muuseume on võimalik külastada ühispiletiga, mis annab suurepärase võimaluse ühe nädala jooksul soodsa hinnaga nautida ülikooli rikkalikku kultuuri- ja ajaloopärandit.

Olete oodatud Tartu Ülikooli muuseumidesse! NB! Tartu Ülikooli muuseumite külastus on TÜ tudengitele TASUTA!

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn http://www.ut.ee/muuseumid
Teatri Kodu, Tartumaa, Tartu

toimumiskoht

Tartu vanalinnas kaunilt renoveeritud 18. sajandi puuhoones asuv Teatri Kodu on kogu maailmas ainulaadne muuseumist inspireeritud teater. Teatri Kodu kuulub Tartu mänguasjamuuseumi juurde ning ammutab inspiratsiooni meie kõigi lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest, unistustest ja fantaasiast.

Teatri Kodus saab pere ja sõpradega vaadata etendusi, teha ise teatrit, mängida ja meisterdada ning avastada ja uurida teatrimaailma põnevaid nurgataguseid. Teatrimaja teisel korrusel asub lastestuudio, kuhu oodatakse eri vanuses laste gruppe osalema teatriteemalistes programmides. Kaunilt võlvitud keldriruumidest leiavad külastajad teatrinukkude muuseumi ning hämarast keldrisopist arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud keskaegse elamu. Samuti on Teatri Kodus väike suveniiripood ja mängunurk. Teatrimaja erinevaid ruume saab kasutada pere- ja lastepidude, kontsertide ja seminaride ning muude ürituste läbiviimiseks.

Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Lutsu tänav 2 Telefon (+372) 746 1060 teatrikodu@teatrikodu.ee http://www.teatrikodu.ee/
Eesti Vabariik, Võru maakond, Misso vald, Tsiistre küla http://www.linamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Harju maakond, Saku vald, Tammemäe küla, Päästekeskuse tee 1
Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Väikese Illimari tänav 12 http://www.utkk.ee/
Uue-Varbla mõis, Pärnumaa, Varbla

toimumiskoht

MTÜ Varbla Muuseum on asutatud 2002. aastal. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ja Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 208 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba ja kirjanik Karl Ristikivi "raamatupööning".

Eesti Vabariik, Pärnu maakond, Varbla vald, Aruküla küla
Vaivara Sinimägede Muuseum, Ida-Virumaa, Sinimäe

toimumiskoht

Vaivara Sinimägede Muuseum on Vaivara Huvikeskuse osa.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt on 2006-2007 aastal toetuse saanud projekti: Vaivara sõja-ajaloolise teemapargi külastuskeskuse arendamine - I etapi käigus on renoveeritud kaks ajaloolist hoonet: mõisa sepikoda ja mõisa ait. Neist esimeses asub teabepunkt, teises näitusemaja.
Sinimäele saabunud ajaloohuviline saab oma tutvumisretke alustada teabepunktist , kust saab ülevaate kogu Vaivara valla alal paiknevatest sõja-, asustus-, kultuuri- ja loodusloo võimalikest vaatamisväärsustest. Eelkõige sõja-ajaloolise suuna valinu peaks edasi liikuma näitusemajja, kus lisaks lühiülevaatele Vaivara kihelkonnast ja mõisast saab juba põhjaliku tekstilise, pildilise ja helilise ülevaate Sinimägede 1944. aasta lahingutest.

Pärast näitusemaja oleks võimalik valida mitmete välieksponaatide või matkaraja vahel. Kohapeal on säilunud kolme eri ajajärgu kindlustusliini fragmendid. Suurest Põhjasõjast venelaste poolt rootslaste kartuses ehitatud muldvall, nn Rootsi vall, Esimesest maailmasõjast maavägede Peterburi eelkaitseliin Sinimägedes ja Teisest maailmasõjast Saksa nn Idavalli varukaitseliin - nn Tannenbergi liin.

Eesti Vabariik, Ida-Viru maakond, Vaivara vald, Sinimäe alevik, Roheline tänav 19d
Valga Muuseum, Valgamaa, Valga

toimumiskoht

Valga Muuseum asub Valga kesklinnas 1911. aastal ehitatud hilisjuugendi stiilis “Säde” seltsi majas, mille projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat. Säde selts asutati 1902. aastal, teater tegutses siin aastatel 1911-1948. Säde seltsi eesmärgiks oli põhikirja järgi “oma liikmetele ja nende perekondadele töö vaheaegadel sündsat, lõbusat ja tulusat ajaviidet pakkuda”. Selts võis “oma liikmetele ja nende külalistele balle, näokatte-pidusid, tantsu-, muusika- ja kirjanduse-õhtuid pidada, näitemängusid etendada, raamatuid, ajalehti ja ajakirju pidada, niisama ka mitmesuguste teaduste põllul töötajaid asjatundjaid kutsuda, kes ettelugemistega seltsi liikmetele kasulikku õpetust võiksivad pakkuda.”

Eesti Vabariik, Valga maakond, Valga linn, Vabaduse tänav 8 Telefon (+372) 766 8860 muuseum@valgamuuseum.ee http://www.valgamuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Põlva maakond, Kanepi vald, Varbuse küla http://muuseum.mnt.ee/
Viimsi Vabaõhumuuseum, Harjumaa, Viimsi

toimumiskoht

Üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal Pringi rannakülas. Siin on võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline miljöö pakuvad meeldivaid puhkehetki, siin on parim koht üle mere Tallinna silueti imetlemiseks. Temaatilised programmid ja traditsioonilised sündmused lubavad külastajatel teha ajarännaku sajanditagusesse rannakülasse.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Viimsi vald, Pringi küla, Rohuneeme tee 51 Telefon (+372) 606 6952 muuseum@viimsivald.ee http://www.rannarahvamuuseum.ee/viimsi-vabaohumuuseum/
Viinistu Kunstimuuseum, Harjumaa, Kuusalu

toimumiskoht

Väikeses rannakülas Viinistul satume Kunstimuuseumi, mis asub vanas kalakülmhoones ja sellele lisandunud 2012 aastal ehitatud juurdeehituses. Viinistu Kunstimuuseumis saab nautida sadade eesti kunstnike loomingut läbi aegade. Ülevaatliku kunstikogu omanikuks on Jaan Manitski. Tünngaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga kuu vahetuvad näitused. Meeliülendava muusikaelamuse osaliseks saab kuulates erinevate esinejate kontserte.

Viinistu kunstimuuseum asub Eesti pġhjarannikul 640-aasta vanuses väikeses kalurikülas. Pärast kolhoosiaegse kalatööstuse hoonetekompleksi renoveerimist sai Viinistu küla oma kunstimuuseumi 2002.a. suvel. Viinistul sündinud Jaan Manitski paigutas sinna kġigile huvilistele vaatamiseks oma kunstikogu. See koosneb Eesti tuntuimate kunstnike 600-st maalist ja graafilisest lehest ning annab vaatajatele ülevaate nii baltisaksa e. Düsseldorfi koolkonna, kui ka ennesġjaaegses Tartus tegutsenud Pallase koolkonna ja kaasaegsete Eesti kunstnike töödest. Lisaks pidevalt täienevale püsiekspositsioonile saab Viinistul näha ka regulaarselt vahetatavaid külalisnäitusi Euroopas ainulaadsetes silindrikujulistes näitusesaalides, mis on endise kalatööstuse ümberehitatud veemahutid. 30.juunist 2012 on muuseumis ja selle uues hoones uus ekspositsioon.

Eesti Vabariik, Harju maakond, Kuusalu vald, Viinistu küla http://www.viinistu.ee/site/
Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Viljandi linn, Johan Laidoneri plats 10 Telefon (+372) 433 3316 info@muuseum.viljandimaa.ee http://muuseum.viljandimaa.ee/
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Tallinna tänav 3 http://www.politseimuuseum.ee/
Eesti Vabariik, Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Väike-Maarja alevik, Pikk tänav 3